Börside verelaskmine päädis USA reitingu langetamisega

Romet Kreek 08. august 2011, 00:00

Varem on Obama administratsioon süüdistanud USA plahvatuslikult paisunud võlakoormas president Bushi aegseid tegevusi. USA krediidireitingut ei ole mitte kunagi kärbitud. USA-l oli alates 1917. aastast maailma kõrgeima järgu krediidireiting.

Teised reitinguagentuurid Moody's ja Fitch ei ole USA kõrgeimat krediidireitingut kärpinud. Standard & Poor's teatas, et reitingu langetamise põhjus oli kasvav riigivõlg ja suurem ebakindlus poliitikategijate suhtes.

Kas reitingu alandamisel on olulist mõju, ei ole üheselt selge. USA krediidireiting on jätkuvalt väga kõrge. Alternatiivsete riikide, kelle krediidireiting on AAA, võlakirjaturud on mahult palju väiksemad, mistõttu ei oleks sinna võimalik vabu vahendeid USA turule omases mahus paigutada.

Hoiatus Obamale, valitsusele ja parlamendile. Arvestades ajaloolisi analoogseid olukordi, kus arenenud riigid on kaotanud tippreitingu, tasub meenutada, et võlakirjade tootlus ei ole pärast tippreitingu kaotamist alati kasvanud ehk laenuraha hankimise hind tõusnud.

Osalt võib seda seletada kasvanud pingetega aktsiaturul, mistõttu on nähtud valitsuse paberis aktsiatest turvalisemat alternatiivi, ning osteti hinnad üles, mis tõi kaasa tootluse kahanemise.

Küll aga peaks reitingu langetamine olema meeldetuletus USA presidendile, valitsusele ja parlamendile, et aeg on hakata mõtlema sellele, et USA ei pruugi edaspidi kõikvõimalike tegevuste jaoks turgudelt raha leida, kui jätkatakse pikka aega kestnud väga tasakaalustamatu riigieelarve ajamise poliitikat.

Buffett: annaksin USA-le ka AAAA-reitingu. Puhkenud kriis peaks ka Euroopa riikide valitsustele toimima äratuskellana - riigieelarved peab viima tasakaalu, et võlamaht hakkaks vähenema. Küsimus ei ole vaid võlakoorma suhtes SKPsse, vaid võla kogumahus, arvestades Euroopa vananevat elanikkonda. Eelarve puudujäägi kärpimine mõjub lühiajaliselt majandusele halvasti ning poliitikute kärpekavad ei ole valijate seas populaarsed.

Humoorikas guruinvestor Warren Buffett ütles, et Omahas on USA valitsuse krediidireiting jätkuvalt AAA ja kui maailmas oleks AAAA-reiting, siis annaks ta USA-le ka selle.

"Finantsturud loovad endale ise dünaamika, kuid ma ei usu, et meid ootab ees topeltpõhjaga majandussurutis," ütles 80aastane Buffett Bloombergile. "On täiesti selge, et aktsiaturgudel on mõju kindlustundele ja see müügilaine võib luua kindlustunde puuduse."

Buffett ütles, et ta ei arvesta väärtpabereid ostes või müües reitinguagentuuride vaadetega. Buffetti Berkshire Hathaway on Moody'se reitinguagentuuri suurim aktsionär.

Reitingu kärpimine järgnes USA aktsiaturu 32 kuu halvimale nädalale. Kogu maailmas oli aktsiaturgudel kohutav nädal, see ei möödunud ka Eestit puudutamata. Selle aasta tipptasemega võrreldes on maailma aktsiaturgudelt haihtunud umbes 4,5 triljonit dollarit. Kardeti, et USA majandus aeglustub ja Euroopa ei saa hakkama võlakriisi ohjeldamisega, mis kandub üha suuremate riikide kallale. Samuti ei meeldinud turuosalistele makronumbrid.

Kriisinõupidamised kõikjal maailmas. Euroala keskpankade juhid pidasid pühapäeval erakorralisi kõnelusi, et peatada Hispaania ja Itaalia sattumine euroala valitsuste võlakriisi järgmiste ohvrite sekka ning arutada USA ajaloo esimest võlareitingu langetamist. G7 maade rahandusministrid arutasid kriisi telefonikonverentsil.

"Euroopa on uskumatult ohtlikus olukorras," ütles ABN Amro makroanalüüsi juht Nick Kounis. "USA reitingu langetamise kartus vaid suurendab kõigis ebamugavustunnet. Olukord on unikaalne, kuna Euroopa valitsuste võlakriis on jõudnud Euroopa südamesse ja ähvardab plahvatada."

Euroopa aktsiaturud tegid suurima langusnädala pärast 2008. aasta novembrit, olles esimene aktsiaturg, mis sisenes korrektsiooni (vähemalt 10% langus hiljutisest tipust). Euroopa Stoxx 600 indeks kukkus nädalaga 9,9%, 238,88 punktile, mis on börsibaromeetri viimase 13 kuu madalaim näit.

Tallinna börsil oli reedese päeva algus koledalt punane. Reede õhtuks aktsiatega toimunud muutused ei andnud aimugi sellest, mis päeva jooksul juhtus. Pigem võiks vaadata päeva madalamaid hindu.

Paljud aktsiad kukkusid kümme ja enam protsenti, kui tööle hakkasid põhjaõngitsejad ja kiire vaheltkasu spekulandid, kelle ostuhuvi aitas aktsiate langust vähendada.

Väikeinvestoritele võiks olla õpetuseks, et selliseid kohutavaid päevi on varemgi olnud ja tuleb kindlasti ka tulevikus, nii Eestis kui ka mujal. Kui kukkumine on üleilmne nagu seekord, siis ei pruugi ka kiire müük keset kukkumist ega varade hajutamine eriti aidata.

Vaata varajaotustorti. Paigas peab olema varade allokatsioon, nagu institutsionaalsed investorid seda nimetavad. See tähendab, et iga investor või spekulant peaks endale joonistama tordi ja viilutama selle varaklasside lõikes vastavalt oma riskitaluvusele.

Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas plaani kirja pandu pole turgude liikumise pärast proportsioonist välja läinud. Pikaajaliselt määrab see varajaotus ära tootluse ja lühiajaliselt kahju saamise ulatuse.

Pankades oli reedel väga kiire tööpäev, kus klientide tehingute arv kasvas oluliselt. Paljud investorid istusid arvuti ees paralüseeritult ning teadmata, mida teha. Julgemad ostsid, kuid eks näis, kas reedesed tasemed jäävad sel nädalal pidama.

Et mitte sattuda hirmunult ekraani vaatama, võiks olla paberil eelistused, et kui punast värvi eriti ei talu, siis mis järjekorras ja kui palju milliseid aktsiaid ja fonde müüa.

Need, kes arvavad, et fondijuhid saavad aktsiaid fondis null alajaotusse müüa, peavad pettuma - fondi tingimused seda ei luba. Fondiosaku omaniku enda asi on vähendada osakutes olevat raha, kui soovitakse langusriski piirata. Seda peab ise tegema, kui peate sammu vajalikuks.

Distsiplineeritud investoril oleks ka ülim aeg hakata koostama ostunimekirja ning üles märkima, mis hinnatasemelt unistad valitud aktsiaid osta.

Üleöö ei muutu midagi. Paaniliselt käituval börsil võib juhtuda, et aastate lõikes kukuvad aktsiad tasemele, mis on teile vastuvõetav. Siis võiks ehk oodata, sest kui turu meelestatus on väga negatiivne, võib hind vabalt edasi kukkuda.

Kui aga aktsiad hakkavad sealt tõusma, võiks rongile karata. See nimekiri tahab aeg-ajalt värskendamist, kuna ettevõtted muutuvad. Manage silme ette kas või Elcoteq.

Need, kes rõõmustavad, et aktsiate kukkumine on võõras mure, võivad siiski saada löögi, kui neil on II pensionisamba osakud. Pensionifondidki ei tegutse ju vaakumis.

Mis saab börsidel edasi? Kardan Euroopas ja USAs toimuvat vaadates, et probleemid jäävad turge rõhuma pikemaks ajaks. Lahenduste leidmine on väga keeruline nende ulatuse tõttu ning kõik probleemid ei ole lahendatavad järgmisi tekitamata. Tundub, et meelestatus sai turgudel rikutud ja tavaliselt see üleöö ei muutu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing