Ettevõtjad: emotsioonid varjutavad majanduse seisu

Kadri Bank 10. august 2011, 00:00

Heldur Meerits ütles, et on viimastel nädalatel turgudel toimuvat jälginud imestusega: tema hinnangul pole reaalmajanduse tegelik seis nii hull, et see annaks põhjust globaalseks paanikaks. "Emotsionaalne komponent on siin päris suur," ütles Meerits. Sama meelt oli ka Jüri Mõis: "See (aktsiaturgude kukkumine - toim) põhineb emotsioonidel ega ole majanduse fundamentaalnäitajatega põhjendatav."

Madis Habakuk märkis, et kogu protsess sai alguse siiski majanduslikust olukorrast, kus hakkas paistma, et USA ei saa hakkama ilma kolmanda raha juurdetrükkimiseta ning Euroopas ei suudeta suurt hulka majandusi kontrolli all hoida. "Need uudised jõuavad investorite teadvusesse, kes leiavad, et peavad väärtpaberitest kiirelt lahti saama. Ja kuskil algab paanika, kui paar-kolm päeva börsid 5% kukuvad," märkis ta.

Tegelik põhi pole tulnud. Mõisa ja Meeritsa hinnangul peituvad börside kukkumise põhjused pigem Euroopa võlakriisis kui USAs toimuvas, mis viis USA reitingu langetamiseni Standard & Poor'si poolt. "USA krediidireitingu alandamine tundub olevat see, mis on küll inimesi üllatanud, kuid kus reaalset ohtu ei ole," leidis Meerits. "Kui USA tippreitingust üks pulk allapoole läheb, ei tähenda see seda, et USA kui riik pankrotti läheks. Ta ei ole lihtsalt perfektne laenuvõtja."

"Siin Euroopas on asjad tõsisemad," jätkas Meerits. "Häda on selles, et poliitikud üritavad turgudega maadelda. Poliitikud arvasid, et pärast teist päästepaketti on nad turujõud alistanud, aga on selgunud, et nad siiski eksisid." Ta märkis, et ilmselt ei saa Euroopa juhid lihtsalt turgude toimimisest aru või on neil poliitikutena surve nii suur, et valijatele meeldida.

Mõis lisas, et turgude kunstlik üleval hoidmine on viinud selleni, et majanduse põhi, mis oleks pidanud saabuma kolm-neli aastat tagasi, ei ole tegelikult tulnud. "Kokkuvõttes on see vee segamine ja tõenäoliselt on sellest kahju rohkem kui kasu," rääkis Mõis.

Mõis leidis, et õige lähenemine on sakslastel, kes on keeldunud abipaketti suurendamast. "Nende juttu pole seni kuulatud. Tõenäoliselt, kui sakslased abipaketi suurendamisele sõrad vastu ajavad, siis hakkavad turumehhanismid jälle toimima ja majandus korrastub." See tähendab Mõisa sõnul aga inflatsiooni. "Ega see tulemata jää, sest seda on hoitud lihtsalt kolm aastat eemal."

Habakuk märkis, et arvatavasti ei pääse Euroopa rahaliit sellest, et probleemsed riigid sellest välja astuvad ja oma majanduse devalveerimise kaudu päästavad.

Eestile saab erinevaid hinnanguid. Mõisa hinnangul pole turgude languse valguses Eesti ettevõtjatel muretsemiseks põhjust. "Olukord on nagu päev ja öö võrreldes 2008. aastaga, kui ettevõtted sattusid üksteise järel kriisi. Nüüd ei ole siin Eestis mitte mingit kriisi näha," ütles ta. "Ka Eesti ettevõtete näitajad on ju enamasti head. Ettevõtjad peakski oma igapäevast tööd tegema ja mitte väga palju (börsipaanikale - toim) tähelepanu pöörama. Pole põhjust."

Sampo panga juht Aivar Rehe ütles aga, et kuna Euroopa mitmete riikide ja USA võlaturgudel on segadus, võib prognoosida survet maailma majanduskasvule ja nõudlust toodetele-teenustele. See võib omakorda avaldada survet tööhõivele. Kuna Eesti majandus on rahvusvahelistele turgudele avatud, ei jää ka Rehe sõnul Eesti nendest protsessidest kõrvale.

Rehe prognoosib, et tööpuudus jääb Eestis samale tasemele, kuid ettevõtjatele kujuneb 2012. aasta tõsiseks väljakutseks, kus tuleb kaitsta kättevõidetud turupositsioone. "Võitjad on need ettevõtjad, kes on paindlikud igas elemendis, sh tarneajas, kvaliteedis, hinnas ja muus."

Habakuk märkis, et Eestis tegutsevate pankade järgmise aasta eelarved on kindlasti teistsuguse struktuuriga kui praegu, laenuraha muutub kallimaks ja laenu saamine keerulisemaks. "Majandus aeglustub. Mõnda valdkonda mõjutab see vähem - näiteks toidukaubandust, sest sööma ikka peab. Aga kinnisvara ja autode müük väheneb."

Habakuk ütles, et on ka ise korduvalt mõelnud, millised oleks Eesti pääseteed. "BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina - toim) saavad hästi hakkama ja me peaks rohkem nendega lõimuma. Ka Venemaad ei tuleks karta, ärivõimalused on seal väga head."

Peaministri nõunik Märten Ross ütles, et ka varem eeldasid prognoosid maailmamajanduse kasvutempo jahtumist selle aasta jooksul ja närvilisus finantsturugdel muudab selle tõenäosust vaid kindlamaks.

Viimased sündmused tähendavad tema sõnul seda, et stabiilsele riigirahandusele üles ehitatud strateegia saab varem eeldatust isegi suurema tähtsuse.

Ross selgitas, et nii suure aktsiahindade liikumise taga on mitme asjaolu kokkusattumine.

"Ühest küljest pole paljudes riikides suure laenuvõtmisbuumi järgne kohandumine veel piisavalt kaugele jõudnud. Samuti on alles pooleli või kohati isegi algusjärgus paljude riikide suure võlakoorma vähendamine. Seetõttu tuntakse muret, kui sujuvalt selle vähendamisega ikka hakkama saadakse," rääkis Ross. "Kui siia lisandub ebakindlus maailma majanduse kasvuvõime suhtes, siis on eeldused finantsturgude hinnangute suureks muutuseks väga soodsad."

"Majanduspoliitika on alati mingis mõttes hetke valdavaid turujõude mõjutada üritav tegevus," lausus Ross. "Praegu on oluline säilitada külma närvi ning ette võtta samme, mis toetavad eelarvepositsioonide paranemist Euroopas ja Ameerikas, isegi kui nende kohene mõju võib olla piiratud." Rossi sõnul peaksid nendele lisanduma sammud, mis mõjutavad lühiajalist turuolukorda, näiteks turgude likviidsust.

Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juhi Andres Suimetsa sõnul on Tallinna börsi mõjutanud peamiselt kohalikud investorid ja laiapõhjalise languse tõttu kannatavad paljud tänased müüjad kahjumit.

"Kindlasti on siin oma osa investoritel, kellel õnnestus aktsiad möödunud aastal madalamalt tasemelt soetada, aga langus on olnud nii laiapõhjaline, et kahjumit peavad ilmselt kandma paljud praegused müüjad," lausus Suimets.

"Kindlasti võib lühiajaliselt oodata mõningast taastumist, aga maailma aktsiaturge ja majandust üldisemalt valdavad murepilved ei saa üleöö kaduda ja seega tuleb valmis olla närvilisuse jätkumiseks nii meie kui ka muudel turgudel."

Minu meelest on siin kaks asja. Esiteks, üldine eurokriis, mis näitab süvenemise märke. Ja teiseks, praeguse paanika stardipauk tuli ikkagi USAst, selle riigireitingu alandamisest.

Eesti on hästi avatud majandusega riik ja seetõttu mõjutab see olukord turge.

Eestis hakkas tasapisi peale palgaralli või vähemasti olid märgid selles suunas. Kui palgaralli peaks aga jätkuma, satub Eesti, eelkõige riigi eksport, keerulisse olukorda. Ei tohi palgaralliga kaasa minna.

Mis nüüd edasi juhtub, ei oska ennustada. Eks rahunemine kindlasti tuleb, aga see võtab aega.

Enne, kui pole teada, mis saab eurost, ei teki kindlasti ka lõplikku rahunemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing