Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turge pillutavad umbusk ja hirm

Sirje Rank 10. august 2011, 00:00

Paraku ei ole järel enam kuigi palju jäneseid, mida kübarast välja tõmmata, hoiatab New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini.

Enamik nelja aasta eest puhkenud finantskriisi tõrjumiseks käiku lastud abinõudest on ammendunud ning majanduse uue languse vältimine "võimatu missioon".

Seda turud kardavadki. Eriti hirmutav on poliitikategijate peataolek. "Suurim puudus pole praegu mitte rahast, vaid usutavatest lahendustest," arvab Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff, kes on majandusteadlase Carmen Reinhartiga kirjutanud põhjaliku käsitluse maailma riike sajandite jooksul raputanud finantskriisidest.

"Turud suudavad globaalse majanduskasvu aeglustumisega kohaneda, kuid ei suuda toime tulla umbusuga poliitikute juhtimisvõimesse ja süveneva veendumusega, et poliitikategijad ei adu, mis tegelikult toimub," kirjutas Rogoff ajalehes Financial Times. Tavaliselt järgneb finantskriisidele pikk aeglase kasvu periood ja sellele pole poliitikategijad suutnud Rogoffi arvates praegu adekvaatselt reageerida. Liiga palju loodetakse majanduskasvu kiirele toibumisele, et nii raskeid otsuseid edasi lükata.

Poliitiline võitlus halvab võime tõhusalt reageerida. Lisaks on poliitilised nägelused takistanud toimivate lahenduste sündi nii USAs kui ka Euroopas. Just seda rõhutas reitinguagentuur S&P, põhjendades otsust jätta maailma võimsaim riik tipptasemel krediidireitingust ilma.

"Oleme ümber hinnanud selle, kui raske on poliitilistel parteidel jõuda eelravepoliitika suhtes üksmeelele," märkis S&P, lisades, et nii ei sündinud ka kokkuelepet, mis oleks USA võlakoorma kasvu kontrolli alla saanud.

Esmaspäeval püüdis president Barack Obama poliitikuid uuesti lahendusi leidma ärgitada, kuid võimalike maksutõusude teemal ei olnud vabariiklased jätkuvalt valmis kübetki järele andma.

Euroopas ei näe investorid võlakriisile usutavat lahendust ei Kreeka uues abikavas ega euroala kriisifondi EFSFi volituste suurendamises, milles euroala liidrid juulis kokku leppisid.

Itaalia ja Hispaania päästmiseks ja võlakirjaturul tugiostude tegemiseks on 440 miljardi euro suurune fond ilmselgelt liiga väike - Itaalia 1,8 triljoni euro suurune võlakoorem jääb alla vaid USA-le ja Jaapanile.

RBS panga analüütikute hinnangul tuleks Hispaania ja Itaalia võlakirju osta vähemalt 850 miljardi euro väärtuses, et intressimäärad all hoida. Fondi mahu suurendamise ettepaneku on aga Saksamaa värskelt taas tagasi lükanud.

Samas balansseerib Euroopa Keskpank tugiostudega lubatavuse piiril - mandaadi järgi ei tohi pank valitsusi rahastada. Ning miski ei välista, et Itaalia ja Hispaania võlakirjade tugiostud annavad lõpuks niisama vähe tulemusi kui sarnased katsed vaos hoida Kreeka, Iirimaa või Portugali laenukulusid.

Nii on eurot ohustav kriis ikka alles lahenduseta. Ja see teeb turud närviliseks - juba seiravad investorid kahtlustavalt Prantsusmaad...

Imerohtu ei ole. Nagu ütles agentuurile Bloomberg Soome peaminister Jyrki Katainen, ei tule pidevalt otsida uusi lahendusi, vaid kokkulepitu ellu viia. Eelkõige on vaja reforme majanduskasvu kiirendamiseks - milleks muidu kiduva kasvuga Itaalia võlakirjadesse raha paigutada?

Rogoffi ja Roubini hinnangul pole pääsu ka võlgade restruktureerimisest. Rogoffi arvates tuleb Euroopa ääreriikide võlad suuresti maha kanda ning euroala ülejäänud võlgadele anda Saksamaa garantii. Vastu saaks Saksamaa teistest riikidest oluliselt suurema kaalu sügavamalt integreeritud rahaliidus.

Kui aga selline võlgade mahakandmine pole poliitiliselt võimalik, oleks Rogoffi arvates alternatiiv leppida mõneks ajaks tavalisest kõrgema inflatsiooniga 4-6% tasemel.

Kõik see peaks aga toimuma ühel ajal struktuursete reformidega.

Investorid jäid kurdiks G7 ja G20 riikide lubadusele turgude rahustamiseks ühiselt samme astuda. Uut majanduslangust ei aita ära hoida ühe või teise valuuta tugevdamine ega nõrgestamine, kui pole nõudlust, mis majanduse kasvu üleval hoiaks.

Avalik sektor on arenenud riikides aga valdavalt kärpekuuril ning tuleviku suhtes ebakindlad tarbijad koguvad sääste. Firmadki eelistavad investeerimise asemel raha arvel hoida - Bank of New York teatas lausa, et teeb raha hoidmise tasuliseks.

Ka Hiina valitsuse võimalused on ammendumas - majanduse stimuleerimise ja nõudluse ergutamise asemel on esikohal võitlus inflatsiooniga.

Keskpankade püssirohi on samuti juba käigus - intressimäärad on rekordmadalal. USA keskpank on kaks raundi ka valitsuse võlakirju ostnud, paisutades oma bilansi 2,9 triljonile dollarile.

Võimalik, et tuleb ka kolmas raund, kuid juba on majanduses ohumärgid inflatsiooni kiirenemise kohta. USA majandus aga aeglustub - Deutsche Banki analüütikute hinnangul on uue languse tõenäosus 40%.

Ka Euroopas püsib inflatsiooni kiirenemise risk, samas kui majanduskasv võtab tuure maha, nentis keskpanga viimasel pressikonverentsil panga juht Jean-Claude Trichet.

Katk või koolera? Keskpangad on dilemma ees - kas pumbata turule raha juurde ja riskida inflatsiooniga või tõmmata rahapoliitikat kokku ja riskida uue majanduslangusega.

USA majandusekspert Carmen Reinhart on seisukohal, et pigem leppida kõrgema inflatsiooniga - möödunud sajandi kolmekümnendate aastate suur depressioon oli koledam aeg kui inflatsiooniga hädas seitsmekümnendad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing