Pensionifondid paanikaga kaasa ei jookse

Birjo Must 12. august 2011, 00:00

"Viimaste päevade järskude börsiliikumiste valguses me märkimisväärseid muutusi fondides teinud ei ole, kuna üldjuhul toob paanikaga kaasaminemine rohkem kahju kui kasu," rääkis Sampo pensionifondide fondijuht Märten Kress.

Samas nentis Kress, et on juba mõnda aega seda meelt, et nn võlakriis ja sellega seonduv ei ole oma lõplikku lahendust veel saanud ning maailma majanduse kasv on jahenemas. "Seetõttu on Sampo pensionifondides aktsiate osakaal terve aasta jooksul olnud tavapärasest madalam," lausus ta.

Kahandatakse tasapisi aktsiariski. Sampo pensionifondide investeeringutes on tehtud muudatusi pigem ettevaatavalt. Nädala-pooleteise taha jäävad olulisemad muudatused portfellides olid aktsiaosakaalu täiendav vähendamine ning samuti kõrgema krediidiriskiga võlakirjade positsioonide vähendamine, lausus fondijuht.

Ka SEB pensionifondides on mõnevõrra üldist riski vähendatud. Fondijuht Vahur Madissoni sõnul kohandati varasemaga võrreldes valuutariske kaitsvamaks ja kahandanud veidi ka aktsiariski. "Need muudatused on olnud ulatuses, mis on mõnevõrra pehmendanud viimase nädala arengute mõju, kuid on säilitanud igale fondile omase riskiprofiili," rääkis ta.

Fondijuhi sõnul on juba mõnda aega hoitud mitmeid varaklasse sisalduvates pensionifondides aktsiariski madalamal kui tavaliselt. "Vastukaaluks aktsiaturgude erakordsele langusele on hoitud võlakirjainvesteeringud puhtana tänaste probleemide allikatest, nagu PIGS ja USA riigivõlakirjad," lisas Madisson.

LHV hoiab suurt vaba raha osakaalu. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann pole enda sõnul globaalsete aktsiaturgude järgmise paari aasta tõusuvõimaluste suhtes kuigi optimistlik. Eesti ja Põhjamaad on fondijuhi hinnangul paljude probleemsete majanduste taustal isegi positiivselt välja paistnud, kuid olles integreeritud globaalsesse majandusse mõjutavad meid ka kaugemate regioonide arengud.

"Sellest tulenevalt oleme selle aasta jooksul hoidnud suhteliselt suurt, ligi 20%-list vaba raha osakaalu, et tasakaalustada Balti aktsiatesse investeerimisega seotud riske ning juhtida portfelli kui terviku riski," rääkis Viisemann.

Viisemann lisas, et kuna raha kontol hoidmine või USA ja Saksamaa valitsuse võlakirjadesse investeerimine ei ole pikaajaliselt just kõige parema väljavaatega, siis möödunud nädala lõpus investeeris ta Saksamaa ja Jaapani aktsiaindeksitesse. Teisipäeval osteti juurde ka Tallinna Kaubamaja aktsiaid.

"Ma ei torma nn riskivabadesse varadesse, kuna kardan, et karjamentaliteedi tulemusena võib pettumus tulla sealt, kust seda kõige vähem oodatakse. Ma ei usu, et 2-3protsendine intressimäär kajastab õiglaselt USA ja Saksamaa kümneaastaste võlakirjade riskitaset," põhjendas ta oma otsuseid.

Swedbank jätkuvalt konservatiivne. Neutraalsest madalamat aktsiaosakaalu pensionifondides on hoidnud ka Swedbank. Viimastel nädalatel on Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimehe Agnes Maki kinnitusel korrigeeritud riske ka pensionifondide võlakirjaportfellides, vähendades krediidikomponendiga instrumentide osakaalu. "Euroopa aktsiaturgudel oleme võrreldes teiste regioonidega alakaalus ning olemasolevas Euroopa portfellis oleme suurendanud tugevate bilanssidega atraktiivsel hinnatasemel kauplevate ettevõtete osakaalu," lausus Makk ning põhjendas, et sellistel ettevõtetel on eeldusi aeglustuva majanduskasvu ja kahaneva krediidi kättesaadavuse tingimustes paremini hakkama saada.

Maki sõnul peab Swedbank pensionivarade juhtimisel endiselt oluliseks stabiilsust. "Praegu oleme jätkuvalt konservatiivselt positsioneeritud, ent samas on aktsiaturgudel viimastel nädalatel toimunud juba väga järsk langus ning meie hinnangul on majanduskasvu aeglustumine vähemalt osaliselt ka ajutise iseloomuga," ütles ta.

Pensionifondide puhul on ehk isegi tänasest positsioonist huvitavam see, kuidas enne viimase kuu aktsiaturgude kukkumist positsioneeritud oldi. Kuid eks see pensionifondide tootluse sõltumine turgude üldisest suunast on paratamatu, ei ole nad praegu halvemini toimetanud kui esimeses kvartalis.

Kui edasi toimuvat vaadata, siis ma arvan, et lähema aasta jooksul tuleb väga häid ostukohti aktsiaturgudel, loodaks, et pensionifondid neid ka kasutavad. Lisaks on pensionifondide eelis see, et neil on pikalt aega, nad saavad ka ebalikviidsemaid varasid osta.

Ma peaks kümne aasta lõikes reaalvarasid headeks investeeringuteks, seega Eesti mets, põld ja kinnisvara võiks ka rohkem teed leida Eesti pensionifondide portfelli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing