Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pulgakommide ja pehmete mänguasjade maailm
Vaalas avati äsja Martin Saare järjekordne isiknäitus "Order & Chaos". Saare eesmärk ei ole mitte ainult taaslavastada kunstniku töökoda, vaid kergitada eesriiet kunstniku loomeprotsessilt. Nimelt veedab ta Vaalas aega nii, nagu ta tavaliselt oma ateljees teeks. Tõepoolest, umbes poolteist tundi pärast galerii avamist sõidab kunstnik rolleriga ukse ette.
Vaadates kogu seda kirjut maailma, mille Martin Saar galeriisse kokku on vedanud, on raske uskuda, et sissekolimine võttis vaid paar tundi. Nurgas seisab vana räbaldunud nahkdiivan, millel lebab suur lõvi. Laual on vana rattaga telefon ja laua kõrval tööriistakast. Silma jäävad ka süntesaator, DJ-pult ja pehmetest mänguloomadest valmistatud diivan - nagu näha, jätkub Saare loomingulisust igale poole.
Raamaturiiuli kõrval seisavad suured kollased kummikud. Aknalauale on reastatud Campelli supipurgid ja raamaturiiulist leiab täiesti oodatult Andy Warholi raamatuid.
Warholi maalitud Campelli supipurgid on muutunud popkunsti sünonüümiks ja Martini töid vaadates ei saa ütlemata jätta, et see on puhtakujuline neopopp.
Võiks öelda, et kunstniku süda on seal, kus on tema ateljee, kus teda ümbritsevad talle olulised asjad, millest ta inspiratsiooni ammutab. Martin tundub ennast Vaala kõrgete lagede all suhteliselt mugavalt sisse seadnud olevat.
Küsimuse peale, kas pidevad külastajad tema töörütmi ka segavad, ütleb Saar, et mitte eriti. Oleneb see ju meelestatusest ja sellest, millega ta ise parajasti ametis on.
Glamuuritarid ja pulgakommid. Ülemisel korrusel näeb n-ö päris näitust, fotodest ja maalidest koosnevat väljapanekut. Saar maalib peamiselt portreid tuttavatest inimestest neopopi võtmes. Värvilistest siluetlikest nägudest kuulub nii mõnigi Eesti seltskonnaelu tegelastele.
Peamiselt näeb Saare lõuenditel naisi, glamuuritare. Nad on alati kaunid, alati meigitud ja mõnikord väikese juurdemaalitud kiiksuga. Seda võiks nimetada pulgakommikunstiks - nii värviline, nii magus. Vahepeal ihaldabki hing raske alatooniga kunsti kõrvale just kergust.
Vahetult enne halli sügist tasub ennast siia näitusele värviderõõmuga laadima tulla.
Autor: Ragne Nukk