Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rehaga üle nõukogude

Hannes Sarv 12. august 2011, 00:00

Sellises kabinetivaikuses on suvel kõige tihedamalt toimetanud majandusminister Juhan Parts. Tema hallata on ka tähtsamad Eesti riigi kodanikele kuuluvad ettevõtted.

Juuli alguses oli Parts lühikesel puhkusel - võttis nädalase hingetõmbeaja esmaspäeval, 4. juulil. Enne seda ehk reedel, 1. juulil tegi ta muudatusi tähtsaima riigifirma Eesti Energia nõukogus, määrates selle uuteks liikmeteks Andres Saame ja Toomas Tautsi. Ühtki avaldust ministeeriumilt selle kohta ei järgnenud. Selle asemel teatas pressiosakond 1. juulil hoopis, et raadiosagedusi saab hakata müüma ja rentima.

Pärast puhkust Parts jätkas seda tööd. 14. juulil vahetas ta Eesti Posti nõukogu liikmeid, 22. juulil Eesti Raudtee ja Lennuliiklusteeninduse omi ning lõpuks 28. juulil nimetas ta rahandusministeeriumi ettepanekul liikme Elektriraudtee nõukokku. Viimase otsuse pidi ta ametlikult tegema juba puhkuse arvel, sest 25. juulist puhkab Parts uuesti. Ministeeriumi teadete nimekirjas on juulist aga vaid üks personalimuudatusi puudutav pressiteade. Sellega anti teada, et Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse uus juht Jaan Piirsalu astus ametisse. Nii võibki jääda mulje, et ministeeriumi haldusalasse kuuluvate riigifirmade juhtorganeis mingeid muutusi tehtud polegi.

Tõsi, näiteks Tallinna Sadam ja Eesti Energia on muudatustest ise teada andnud.

Rahandusminister Jürgen Ligi küll praegu ei puhka, ent temagi suvi on toimekas olnud. Lisaks majandusministrile ettepanekute tegemisele, keda ühest või teisest nõukogust ära võtta, keda jätta, on ta ka ise pidanud otsuseid tegema. Näiteks määras ta enne jaanipäeva Eesti Loto nõukokku parteikaaslase Margus Hansoni ja IRLi liikme Lauri Vahtre. Ka rahandusministeerium ei ole avalikkust nõukogu liikmete vahetamisest teavitamise vääriliseks pidanud.

Kui ministeeriumide pressiosakonnast küsida, miks selliseid teateid pole, selget vastust ei saagi. Majandusministeeriumi kõneisik Gea Otsa tänab asjaolule tähelepanu juhtimast. Rahandusministeerium isegi ei vasta.

Parts: peab olema kogemust. Minister Parts aga ütleb telefonis, et küsimused peaks just pressiosakonda saatma. Puhkusel viibimise tõttu ei ole ta kuigi meelitatud, et Äripäev teda tülitab. Siiski on ta nõus selgitama enda meetodit riigifirma nõukogu liikmekandidaatide otsimisel. "Tal peab olema kogemus, professionaalsus, asjatundlikkus ja pühendumus sellele tööle. Ta peab olema võimeline tajuma konteksti ja strateegiliselt mõtlema," selgitab ta.

Ent kas nõukogu liikme nimetamine on ikka ühe ministri päris vaba valik?

Seaduse järgi on riigifirma nõukogu liikmete määramine lihtne. Poole paneb paika rahandusminister ja teise poole minister, kelle haldusalasse ettevõte kuulub. Kui Äripäev hiljuti kirjutas, et meedia- ja kinnisvaraärimees Hans H. Luigest sai keskkonnaministeeriumi valitsetava OÜ Eesti Geoloogiakeskus nõukogu liige, tuli välja, et seda kohta täitma kutsus ta hoopis Parts.

Keskkonnaminister Keit Pentus, kelle määrata selle nõukogu liikme koht tegelikult oli, Luigega eelnevalt ei rääkinudki. Tema roll määramises oli formaalne. Kas see tähendab, et kusagil siseringis on valitsuspartnerid omavahel riigiettevõtete nõukogu kohad ära jaotanud ja minister, kelle määrata uus liige on, ei omagi suurt tähtsust?

"Ministrid teevadki üldjuhul koostööd kõiksuguste asjade raames. Te olete Eesti poliitikast umbes viis korda halvemal arvamusel, kui see poliitika tegelikult on," teatab Parts vastuseks.

Endine majandusminister, nüüdne ärimees ning Eesti Energia ja Eesti Posti nõukogu liige Meelis Atonen usub, et igal ministril on nõukogu liikmete leidmisel oma käekiri. Siiski meenutab ta, et omal ajal jaotati kohad koalitsioonipartnerite vahel.

"Mina olin koalitsioonis, kus oli kolm osapoolt (Atonen oli majandusminister Partsi valitsuses 2003-2004 - toim). Nende vahel jagati kohad ära. Rahvaliit sai näiteks ühe, Res Publica kaks, Reformierakond kaks ja palusime kaubandus-tööstuskojal nimetada veel kaks inimest," räägib Atonen. "Seda ei tehtud väga formaalselt. Räägiti läbi, küsiti seal kellegi käest ja nii need asjad toimisid," lisab ta.

Olari Taal toob aga mängu ka rahastajad. "Kindlasti üheks valikukriteeriumiks on ühe või teise partei rahastamine. Enamjaolt on nii, et inimene, kes on määratud nõukokku, on ka erakonda spondeerinud," nendib ettevõtja ja endine poliitik. Iseasi on, miks ettevõtja ise nõukokku kipub. "Eks see ole auamet ka ja kindlasti saab mingit kogemust. Inimlikku edevust saab samuti rahuldada. Ma väga ei usu, et meil oleks palju näiteid selle kohta, kus mingis nõukogus ollakse informatsiooni pärast," märgib Taal.

Tema sõnul on selge edasiminek see, et lõviosas ei koosne nõukogud enam poliitikutest. "Kui poliitikud olid nõukogus, siis oli tegemist piduritega. Praegu toimuv on selles mõttes hea, et enamik määratud inimestest on ärilise taustaga. Nendest on kindlasti kasu," sõnab ta.

Taali sõnul kaoks salatsemise probleem, kui riigifirmad oleks osaliselt börsil. "Olen selle suuna toetaja, et praktiliselt kõik riigiettevõtted peaksid olema 20% börsil. Mitte rohkem, aga 20%, sest siis oleks asi selge, avalik ja ka see küsimus oleks lahendatud," viitab ta börsi reeglitele, kus firmat puudutava info avalikustamiseks on oma kord.

Majandusminister Juhan Parts määras juuli alguses Eesti Energia nõukokku Toomas Tautsi. Kui teised uued riigiettevõtete nõukogu liikmed kommenteerisid oma uut rolli paari sõnaga, siis Tauts küsimustele ei vasta, vaid uurib hoopis, kes artikli tellinud on.

Põhjuseks näib olevat solvumine juuli alguses ilmunud artikli peale, kus Äripäev tõstatas küsimuse, miks määras Parts Eesti Energia nõukogusse Tautsi, kes samal ajal kuulub Polli Prügila nõukogusse. Aasta alguses kirjutas Äripäev tõsisest maadejagamisest prügiturul. Karksi valda rajatava Polli Prügila rajamisest huvitatud äriringkonnad eesotsas Veoliaga on üritanud erinevaid võtteid kasutades takistada Eesti Energia prügipõletusjaama rajamist Iru elektrijaama juurde. Põhjuseks tõsiasi, et kõigile lihtsalt ei jätku piisavalt prügi.

Praeguseks on Polli prügila saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt nõusoleku projekti 3,2 miljoni euroga rahastada, kui Euroopa Komisjon selle heaks kiidab. Iru jaama ehitus käib ja see peaks valmima 2013. aastal. Seega on mõlemad projektid teostumas.

Tauts palub küsimused saata e-kirjaga. Üks neist ärritab teda tõsiselt: "Te olete näiteks ka Polli Prügila nõukogu liige. Kas Eesti Energia ja Polli Prügila ärilised huvid on teie hinnangul ristuvad? Palun põhjendage, miks näete/ei näe antud asjaolus huvide konflikti?"

Ta palub esialgu ajakirjanikul selgitada, milles huvide konflikt võiks peituda. Pärast veerandtunnist vestlust lubab ta e-kirjale siiski vastata.

Vastus tulebki. "Kes ja kuidas palus Teil/ajaleht Äripäeval kirjutada loo minu võimalikust huvide konfliktist Eesti Energia nõukogu liikmena?" Kuna Tauts nõuab vastuse avaldamist kärbeteta, siis võib seda koos küsimustega näha artikli kõrval.

Ka Parts on huvide konflikti ohtu kaaluvatest küsimustest selgelt ärritatud. "See on sama hea, kui te küsite minult, kas ma hommikuse konjakijoomise olen ära lõpetanud. Mina pean tõestama, et ma ei ole kaamel. Need väited, mida teie olete esitanud, ei vasta lihtsalt tõele," põrutab ta.

Partsi sõnul on Eesti Energia konkurendid natuke teistsugused. "Elektritootmises võib-olla Latvenergo. Võib-olla tulevikus Soome tootjad. Võib-olla need, kes müüvad Vene elektrit. Õlitootmises on mingil määral Eesti Energia konkurent VKG, aga parem, kui nad teeksid koostööd," sõnab Parts.

Tema sõnul arvestatakse alati ärihuvide võimaliku ristumisega. Lihtsamatel juhtudel taandab riigifirma nõukogu liige end mõne otsuse tegemise juurest. "Kui aga kellelgi on olemuslik huvide konflikt, siis ta ei saa olla nõukogu liige. Punkt!" lisab Parts.

Lisaks sellele märkis Äripäev juuli alguses, et ka Eesti Energia nõukogu teine uus liige Andres Saame on kaudselt seotud riigifirma konkurendiga. Nimelt kuulub Hansapanga asutaja ning eelkõige kinnisvaraäriga tegelev Saame Hannes Tamjärve ASi HTB Investeeringud nõukogusse. HTB omab 15,4% taastuvenergiat tootvas ASis Freenergy. "Olen Freenergy ärihuvidest teadlik vaid selles ulatuses, kui palju olen neist juhtunud ajakirjandusest lugema. Mis puudutab väidetavat ja võimalikku Freenergy ja Eesti Energia ärihuvide ristumist - minul puudub igasugune majanduslik või muu huvi, vajadus, kohustus ja sund arvestada või lähtuda oma otsustes Freenergy huvidest," kinnitab Saame ja märgib, et on HTB nõukogus formaalselt ega tegele ettevõtte asjadega.

"Üldine reegel on, et huvide konflikti korral taandatakse end vastava otsuse käsitlemiselt ja hääletamiselt. Normaalse ja konstruktiivse hoiakuga äriajaleht kindlasti eeldaks a priori ning kahtlusteta sellise põhimõtte tegelikku järgimist," lisab Saame. Samuti kinnitab ta, et on sel teemal ka Partsiga rääkinud.

Kommentaaride saamine uutelt nõukogu liikmetelt osutub kohati ootamatult keeruliseks. Nii näiteks ei soovi juunis ASi Tallinna Sadam nõukogusse määratud Hillar Teder esialgu midagi öelda. "Aga mul ei olnudki plaanis seda kommenteerida. Ma arvan, et ma ei pea Tallinna Sadama kohta andma mingeid selgitusi. Küsige nendelt, kes määravad, ja kui tahate sadama kohta, siis küsige sealt. Tänan, et helistasite," ütleb ta.

Ta kommenteerib alles pärast SMSi teel saadetud küsimust selle kohta, kas tema soov nõukoguga liituda on kuidagi seotud Tallinna Sadama juurde planeeritava Admiraliteedi kinnistu arendusega, kuhu peaks Tederi eestvedamisel kerkima kaubanduskeskus. "Kuidas see võiks seotud olla? Admiraliteedis kooskõlastasid (Tallinna Sadama inimesed - toim) küll planeeringu juba aastaid tagasi ära," saadab ta vastuseks.

Teder pakub oma idakogemust. Lisaküsimusele, mis huvi teda nõukoguga liituma kannustas, vastab ta, et soovib oma kogemustepagasiga sadamat aidata. "Sadamal on kaks põhilist tegevusvaldkonda - kaubavoogude teenindamine erinevates sadamates ja reisijate teenindamine Tallinna südalinna sadamas, mis asub 50 hektaril. Loodan, et saan abiks olla eksperdina südalinna ala tulevikuplaanide tegemisel parima kommertskasutuse väljatöötamisel ja ehk ka pisut mõne võimaliku uue operaatori leidmisel seoses oma igapäevatööga ida suunal," avab Teder oma plaane.

Eesti Posti nõukogusse sai juulis Olle Koop. Äripäeva lugejale on ta eelkõige tuttav postifirma D2D omaniku ja juhina. Aprillis kirjutas Äripäev Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli pankrotiskeemist, kus paljud firmad omavahel ühendati, samas vara müüdi neist välja ning võlad jäeti lüli viimasesse pankrotti lastud ettevõttesse. Ka Koobi D2D ja D2D Kuller olid skeemi osalised - ettevõttel vara küll ei olnud, ent see-eest pääses firma konkurentsiameti poole miljoni kroonisest nõudest.

Parts: muidugi rääkisin Koopiga minevikust. Koop ise asjaolusid sellisena ei näe. "Võlausaldajatele selle liitumisega mingit kahju tekitatud pole, selles mõttes pole mingit vahet," räägib ta. Firmade liitmises teiste pankrotiteele suundunud ettevõtetega nägi ta võimalust nihutada oma õlult tüütu pankrotimenetlus.

"Kas seal juhatuses olen mina või keegi teine, ei muuda mitte midagi. Kui pankrotihaldur tuvastab menetluse käigus, et on tehtud midagi valesti ja seda on tehtud minu juhatuse liikmeks oleku ajal, siis vastutan ju mina," selgitab ta. Konkurentsiameti nõudega tema sõnul aga ettevõte kunagi ei nõustunud ja edasi tegutsemisel oleks selle vaidlustanud.

Partsi sõnul on tal loomulikult Koobiga neist teemadest juttu olnud. "Ma palusin ta Eesti Posti nõukokku sellepärast, et inimesel on mingi kogemus. Ettevõtluses tuleb ikka ette vaidlusi, ka raskusi, aga anda tohutuid hinnanguid - sellega ma päris ei nõustu," ütleb ta.

Kes ja kuidas teid Eesti Energia (EE) nõukogusse kutsus?

Mis huvi oli teil endal see pakkumine vastu võtta?

Te olete näiteks ka Polli Prügila nõukogu liige. Kas EE ja Polli Prügila ärilised huvid teie hinnangul ristuvad? Palun põhjendage, miks näete/ei näe antud asjaolus huvide konflikti?

Kas seda küsimust olete ministriga arutanud?

Aastat kuus tagasi süüdistas Juhan Parts teid ametipositsiooni kasutamises isiklikes huvides Tallinna linnas (seoses teie abikaasa asumisega Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuhi kohale). Konflikti tõttu olite sunnitud taandama end Tallinna piirkonna juhatusest, erakonna eestseisusest ning Tallinna volikogu fraktsiooni esimehe kohalt. Kuidas tagantjärele neid sündmusi kommenteerite? Kas seda küsimust olete ka minister Juhan Partsiga nüüd arutanud?

Milline on teie nägemus EE tulevikust?

Tere härra Sarv,

Tänan Teid küsimuste eest. Hea koostöö nimel palun Teil vastata Teie ja ajaleht Äripäev uudiseloome paremaks mõistmiseks minu küsimusele.

Kes ja kuidas palus Teil/ajaleht Äripäev kirjutada loo minu võimalikust huvide konfliktist EE Nõukogu liikmena?

Enne EE Nõukogu liikmeks saamise nõusoleku andmist tutvusin põhjalikult dokumentaalselt kirjeldatud ettevõtte struktuuri, ärivaldkondasid ning Nõukogu staatust ja töökorda kirjeldavate õigusaktidega ja ettevõtte põhikirjaga. Ja nüüd ma palungi Teil kirjeldada konflikti, peale mida kujundan kindlasti omapoolse seisukoha.

EE Nõukogu liikmena lähtun Nõukogu töökorrast, mille kohaselt Nõukogu tegevusega seonduvat kommenteerib avalikkusele ainult Nõukogu esimees, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Minu liikmeks oleku ajal ei ole toimunud ühtegi Nõukogu koosolekut ehk ettevõtte tulevikunägemust kommenteerivat seni teised inimesed.

Lisan lingi Äripäeva koduleheküljelt, sealolev lugu kirjeldab minuga seonduvat ebaadekvaatselt. Ma ei ole mitte kuidagi seotud ASiga Veolia.

www.ap3.ee/article/2011/7/6/parts-pani-konkurendid-eesti-energia-noukogusse

Et vältida järjekordset arusaamatust, keelan Teil kasutada minu vastukirjast fragmente, luban kasutada üksnes tervikteksti.

Mõistagi lähtun enda teadmistest inimese ettevalmistuse kohta ning eelduseks on ka tema ambitsioon. Et tahtjatest pole puudust, on mu roll olnud mitte kandidaatide otsimine, vaid sõelumine. On olnud kaks printsiipi, kus ma seni "ei" olen öelnud - üks on ärihuvi risk, teine rahanduslik pädevus. Viimati keeldusin hea kolleegi kandidatuurist põhjusel, et selle nõukogu koosseisu oleks ta lisanud vaid samu tugevusi, ent mitte piisavalt rahanduslikku mõõdet, mida hädasti vajati. Selle koha täidab ministeeriumi rahandusekspert. Et aga riigiettevõtte üldkoosolek ei saa olla soolo, vaid valitsuse poliitika, on loomulik, et ma ei määra ainult erakonnakaaslasi, enamgi, ma ei nõustu määrama ainult erakondlasi.

Üks printsiip on mul veel - ma ei vabasta kedagi ajakirjandusliku kõmu ega ärihuvi survel. Lähtun tõsiasjadest.

Mul oleks endal samuti huvitav teada, kes mind sellele positsioonile asumiseks ministrile soovitas. Loodetavasti võimaldab nõukogu liikme roll osaleda huvitavate ja oluliste küsimuste analüüsil, otsuste ettevalmistamisel ning langetamisel.

Ma toon paralleeli. Ma olen näiteks Eesti Sõudeliidu president. Ilma naljata - mul on olnud au olla kahe olümpiamedali võitmise juures ja ma tunnen kohe, et ma olen ülendatud või kõrvust tõstetud. See on au olla suurte asjade tegemise juures ja eks sama on ka riigiettevõtete nõukogus osalemisega.

Ettevõtja suudab mängeldes teatud küsimusi lahendada, millega riik üksi nii hästi hakkama ei saaks. Ettevõtjana ma vaatan majandustulemuste järgi. Kui ettevõtte majandustulemused käiksid alla või neid polekski õieti, siis tekiks küsimus, kas see kompetentsi kaasamine (ettevõtjate näol - toim) on olnud õige.

Olen kindel, et leiate kõneisikuid ja vastuseid teistelt asjaosalistelt - erakondade juhatustelt, nõukogu liikmetelt. Alustasin 1. augustil tööd nõunikuna Kaitseministeeriumi ASOs (avalike suhete osakonnas - toim) ning üritan hetkel keskenduda kiirele sisseelamisele.

Suhtun Eesti Loto nõukogu liikme rolli täie tõsidusega.

Võiks loota, et kõik inimesed, kes on määratud, on kompetentsed. Minul ongi ainuke motivatsioon see, et kui Juhan Parts arvas, et minust võiks abi olla, siis riiki võib aidata ikka. See on üks viis, kuidas saab riiki aidata, aga ega ma seda ka lõpmatuseni tee.

Ühel hetkel kahtlemata loobun, sest aega see natuke võtab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing