Käsimüügiravimite ostul on olulisim apteekri soovitus

GfK Custom Research Baltic viis juuni lõpus ja juuli alguses 15-74 aastaste seas läbi küsitluse, milles ühe osana käsitleti ka teatud käsimüügiravimite kasutamist ja peamisi mõjutajaid nende ostmisel. Kokku küsitleti 500 elanikku avaldas uuringufirma täna.

Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et viimase 12 kuu jooksul on kõige rohkem ostetud käsimüügiravimitest valuvaigisteid (45% vastajatest), millele järgnevad külmetus- ja palavikuravimid (40%) ning vitamiinid ja toidulisandid (23%). Viimase 12 kuu jooksul ei ole 34% vastajatest ostnud ei allergia, külmetuse/palaviku, valuvaigistite, vitamiinide/toidulisandite ega kõhuprobleemide käsimüügiravimeid. Sealjuures venekeelsete vastajate hulgas võrreldes eestikeelsete vastajatega, meeste hulgas võrreldes naistega ning 55-74 aastaste hulgas võrreldes nooremaealistega on oluliselt rohkem neid, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul mitte ühtegi nimetatud kategooria käsimüügiravimit ostnud.

Peamiseks soovitajaks on ülekaalukalt apteeker, kelle poole pöördutakse esmajärjekorras, kui soovitakse infot käsimüügiravimi valimiseks. Esmajärjekorras pöörduvad apteekri poole just need, kes ostavad valuvaigisteid (61%), vitamiine ja toidulisandeid (60%) ning külmetus- ja palavikuravimeid (57%).  Olulisuselt järgmiste soovitajatena toodi välja arst või perearstikeskus ning lähisugulane või elukaaslane. Kõhuprobleemiravimite puhul kasutatakse teiste nimetatud ravimiliikidega võrreldes oluliselt rohkem nõuandetelefone (nt. 1220, 112 jm).

Vastajatel paluti anda hinnang 5-palli skaalal, kuivõrd mõjutavad toote valikut järgmised mõjutegurid: arsti soovitus; hind; olemasolu apteegis, kus tavaliselt käiakse; palju reklaamitud toode; ravimi tootja riik; apteekri soovitus; tugev mõjutoime; ohutu või vähe kõrvaltoimeid; toimib korraga erinevate probleemide vastu; lähisugulase või elukaaslase soovitus; sooduskampaania ostukohas; sõbranna või tuttava soovitus; ravimi tootja on vastajale tuntud; varem proovitud toode; tutvustavad materjalid ostukohas.

Tulemustest selgus, et ühe toote teisele eelistamisel on käsimüügiravimite puhul üldiselt olulisemateks mõjutajateks apteekri või arsti soovitus ja tugev mõjutoime ning  vähem olulisteks mõjutajateks ravimi tootja riik, palju reklaamitud toode ja tutvustavad materjalid ostukohas. Mõjutegurite olulisused olid ravimikategooriate lõikes veidi erinevad.

Lisaks küsiti suhtumist käsimüügiravimite toomise kohta esmatarbekaupu müüvatesse poodidesse ning selgus, et sellel ideel on pooldajaid oluliselt rohkem kui vastaseid.

45% pooldas täielikult või pigem pooldas seda ideed ning 33% vastajatest oli täiesti vastu või pigem selle idee vastu. Idee täielikud pooldajad olid pigem need, kes on kõrgema leibkonnasissetulekuga (735 eurot ja enam teenivad); kõrgharidusega; alla 15-aastasete lastega leibkonnas; suurlinnaelanikud ning viimase aasta jooksul külmetus- ja palavikuravimeid või vitamiine ja toidulisandeid ostnud.