Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eksperdid: angerjapüüki tuleb karmistada
Suvisest angerjapüügist võib varsti saada vanema põlvkonna ilus lapsepõlvemälestus, sest Euroopa angerjapopulatsioon on viimase 20 aastaga drastiliselt vähenenud, mõnel hinnangul kuni 99 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Üks põhjus on kindlasti elupaikade vähenemine, jõgede tammitamine, elupaikade kvaliteedi muutumine, aga viimaste aastakümnete jooksul on tulnud juurde üks tegur - nimelt Hispaania ja Prantsusmaa rannikult mööduvate klaasangerjate püüdmine ja eksportimine Hiinasse, kus nad üles kasvatatakse ja siis Jaapanisse viiakse," selgitas Washingtoni konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees Tiit Maran
Ehkki angerjat tohib Euroopa Liidu reeglite kohaselt praegu püüda vaid siseriiklikuks tarbimiseks ja angerjate eksportimine on keelatud, pole meetmed Marani arvates tõhusad ning neid tuleks tema sõnul märkimisväärselt rangemaks viia.
Ka Eestis püütakse angerjaid täna umbes kümme korda vähem kui 20 aasta eest ning needki on peamiselt asustatud angerjad ehk angerjad, kes on siia toodud mujalt Euroopast – Euroopa Liidu reeglite järgi peab umbes kaks kolmandikku asustatud angerjatest jõudma rändesse.
"Võrtsjärve ja Peipsi vesikonna puhul on see tingimus küll kuhjaga täidetud, sest siin on tagasipüügiprotsent tunduvalt väiksem - aastate jooksul püütakse välja umbes 5-15% angerjast, mis siia on asustatud," selgitas Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.