Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kruuda vaatab Terele kosilast
ASi Tere omanik Oliver Kruuda on sukeldunud piimatööstusesse, kavatsedes laiendada tootmist ja kasvatada eksporti Venemaale.
Täna seisis Radisson Blu pressiruumi laua ühes otsas Eesti lipp, teises otsas Vene lipp. Kahe lipu vahel olid maasikakohukesed, mille abil Kruuda sillutab teed suurele naaberturule.
Valge-sini-punase poole peal piimatootjate ühendus Sojuzmoloko, kes ettevõtet Tere enda ühendusse kutsus. Sellesse liitu kuulub enam kui 3000 piimamüüjat ja- tootjat Venemaalt ja Valgevenest. Tere on ühenduses esimene Balti piimatööstur.
Sojuzmoloko nimelisse liitu astumine on Kruuda jaoks esialgu tunnustus. See annab ka Terele kontaktid liidu liikmete ja edasimüüjatega, sealhulgas supermarketitega. Eesti Piimaliidu president Jaanus Murakas sõnas, et sarnased kolmanda sektori erialaliidud ei tegele kommertsprobleemidega, vaid on pigem lobitegijad. Kruuda aga sõnab, et tema kuuluvus annab talle kindlustunde ida turul üha suuremaid samme astuda. Venemaalt kohale sõitnud Liidu juhi Andrei Danilenko sõnul kutsusid nad Teret ühinema, sest ettevõte on paari aasta jooksul end Vene turul heast küljest näidanud.
Pole välistatud, et varsti istub Kruuda ühise pressilaua taga mõne suure naaberriigi investoriga. Sosinad selle kohta, et Kruuda tahab Teret müüa Venemaa ettevõttele, on käinud juba mõned kuud. Juunis kirjutas Eesti Ekspress, et Kruuda peab läbirääkimisi Moskva ja Peterburi ettevõtjatega, konkreetsemalt börsiettevõttega Wimm Bill Dann. See on Vene suurim piimafirma, mis hakkas esimesena jogurtit tootma.
„Kogu aeg käivad otsimised ja võimaluste vaatamised,“ sõnas Kruuda täna. „Helistajaid ja küsijaid on alati, et ma ostan ära su korteri. Enne helistab sulle sada tükki enne, kui korteri ära ostab,“ lausus Kruuda. Need sõnad annavad vaid kinnitust, et tehinguni on veel aega.
Veelgi võimsamaks piimatöösturiks kasvamine nõuab lisaraha. „Raha on alati puudu,“ nentis ka Kruuda. Ta ei salanud, et kavatseb ühe tehase üle kolida ja uutesse seadmetesse investeerida. „Me ei saa ette öelda, kuhu investeerime, sest meil on konkurendid ka,“ ütles Kruuda.
"Eile sõitsime läbi mõned põllumajandusettevõtted. Eestis on täna lehmad uue katuse all 50ne protsendi ulatuses – nii palju on põllumajandusse investeeritud. Küll seda ei saa öelda Eestis baseeruvate piimatööstuste kohta, et seal oleks kaasaegsed investeeringud teostatud 50ne protsendi ulatuses," sõnas Kruuda.
Tere eesmärgiks on ekspordi osakaalu suurendamine lähiaastatel 50 protsendini toodangust, millest omakorda Vene turu osa võiks moodustada 25 protsenti. Praeguse seisuga läheb 60 toodangust kodumaisesse tarbimisse ja 40 protsenti välismaisesse.
Kusjuures, Tere piimatooted on juba 16 erinevas riigis ja jõuda kavatsetakse veel Lõuna-Koreasse ja Taisse.
Kui Kruudal Vene suunal hästi läheb, lubas ta ka maksta võlad, mis on üles jäänud veel meediaärist ja Lutermast. „Mul on selge plaan,“ kinnitas Kruuda. Ta kordas taas, et esmajoones saavad raha kätte Kalev Meedia töötajad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.