Masinaehitaja: poliitikud segavad äri Venemaaga

„Miks oli vaja Narva piiril tipphooajal hakata kasutama mingeid uusi süsteeme,“ toob Einpaul näite, kuidas äritegemist Venemaaga on segatud. „Kui oli teada, et augusti algusest hakkab see jama pihta, siis meie tegime oma plaanid targu nii, et augusti jooksul autoga Narva piiripunkti ületada ei oleks üldse vaja. Me peame paindlikud olema.“

Einpaul lisas, et kui mõned meie poliitikud justkui loodavad, et suur naaber ära kolib ja vastavalt sellele ka käituvad, siis see on väga lühinägelik käitumine. „Parem oleks ikka naabriga hästi läbi saada,“ on Einpaul veendunud.

Äripäev küsis täna, kuidas ettevõtjad oma kaupa Venemaa turule müüvad ning milline on ekspordi seis praegu. Päevaküsimuse ajendiks oli see, et eile-täna viibib Eestis piimanduskontserni Tere kutsel Venemaa rahvusliku piimatootjate ühenduse Sojuzmoloko delegatsioon.

Einpauli kinnitusel käib äritegemine igal alal vaid isiklike sidemete ja kontaktide kaudu. „Harilikult on algul mingid tuttavad, aga need ammenduvad kiiresti, aasta-kahe jooksul,“ seletab Einpaul. „Edasi tuleb tegeleda puhtalt müügitööga, mille käigus tekivad järgmised sidemed ja usaldusväärsed kontaktid. Kõik meie diilid on tänu otsekontaktidele. Eelmine hästiõnnestunud projekt on järgmisele projektile heaks reklaamiks.“

Hekotek alustas eksporti Venemaale 1999. aastal. Einpauli andmeil on viimasel kümnel aastal olnud Venemaa osa ettevõtte käibes 60-80 protsenti. Eelmisel aastal oli Hekoteki kogukäive 17 miljonit eurot, millest Venemaa osa oli umbes 11 miljonit eurot. „Tänavu ootame käibeks 30 miljonit eurot ja sellest umbes 20 miljonit peaks moodustama eksport Venemaale,“ prognoosis Einpaul.

Hekotek toodab seadmeid ja tootmisliine puitutööstusele ning bioenergeetikaga tegelevatele ettevõtetele.