Maaomanik soovib ise jahipidamist korraldada

Ain Alvela 18. august 2011, 00:00

Üldiselt ei kuulu eriti vaidluste alla tõsiasi, et jahinduses peitub suur potentsiaal maaelu arengule. Näiteks 2010. aastal Helsingi ülikooli teadlaste publitseeritud analüüs Põhjamaade jahiturismi potentsiaalist viitab sellele, et kui jahindus on allutatud turumajandusele ja seda korraldavad kliendile orienteeritud ettevõtted, siis luuakse regiooni lisaväärtust 60% rohkem kui klubilise jahindustegevuse korral.

Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi. Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on 0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas.

Eraomanik maksab jahipidamise kinni. Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner on seda meelt, et praegust jahindust lastakse osaliselt kinni maksta eramaaomanikel. Tema sõnul peavad maaomanikud hüvitist saamata taluma maa ja teede kasutamist jahinduslikel eesmärkidel ning kandma kulu ulukikahjustustest, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse hektari kohta.

"Arvestades, et erametsi on Eestis ligi üks miljon hektarit ja vähemalt sama palju jahimaadeks sobilikke põllumaid, võib öelda, et "tasuta jahialade süsteem" jätab eraomanikud praegu ilma ligi 3,4 miljonist eurost aastas," iseloomustas Hepner. "Samas - jahinduse avalikkusele suunatud tegevusi toetatakse KIKi jahindusprogrammis. Nii kiideti 2010. aastal heaks projekte 260 000 euro eest."

Hepner toob esile majanduses kehtiva põhimõtte - vabal turul pole kauba eest võimalik rohkem küsida, kui selle eest suudetakse maksta, hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse vahekorrast.

"Paremad jahimaad kindlasti kallinevad, madalama boniteediga aladel võib juhtuda, et suurt hinnatõusu ei tulegi. Paljud jahimehed on samuti maaomanikud. Neile võib muutus lõpuks rahaliselt plusspoolele jääda," möönis ta. "Seda suurem see pluss on, mida enam väärindatud jahipidamisvõimalusi turul müüakse. Sellest võidaks nii maaelu kui ka rahanappuses vaevlev sotsiaalsfäär."

Õiguskantsler hoiab toimuval silma peal. Et kontrollida jahiseaduse vastavust põhiseadusele, edastas erametsaliit õiguskantslerile sellekohase pöördumise. Augusti alul saatis õiguskantsler Indrek Teder sellele vastuse, andes teada, et ei pea otstarbekaks vanale seadusele hinnangut anda.

"Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel uus jahiseaduse eelnõu ning eelnõust ja selle seletuskirjast selgub, et koostajad on mitmele erametsaliidu tõstatatud probleemile tähelepanu pööranud," selgitas Teder. Ta lisas, et kavatseb tähelepanelikult jälgida uue jahiseaduse eelnõu menetlemise käiku ja vajadusel alustada menetlust, et tuvastada selle võimalikke vastuolusid seadustega.

"Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele," nentis Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. "Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu - loomad ei tunne kinnistu piire."

"Jahiseadus ei anna maaomanikule mingit võimalust loomade arvukuse piiramisel kaasa rääkida," tõdes MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss. "Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse."

Ta leiab, et praegu polegi maaomanikul muud seaduslikku võimalust jahipidamise korraldamises kaasa rääkida, kui see oma maadel lihtsalt ära keelata.

Hoiatusaktsiooni sisu on ulatuslik maaomanikepoolne jahipidamise keelamine oma kinnistutel septembri jooksul.

7. augusti seisuga oli protestiaktsiooniga liitunud 177 946 ha suuruse maa-ala omanikud.

"Eesti on ainulaadne riik Euroopas, kus maaomanikul puudub jahiõigus talle kuuluval maal. Erametsaliit soovib, et uuendatud jahiseadus arvestaks senisest enam maaomanike õigustega," ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

Varblase sõnul paneb metsaseadus omanikule kohustuse metsa heaperemehelikult majandada.

"Praegune jahiseadus ei sunni jahimehi maaomanikuga arvestama," nentis ta. "Maaomanikul tuleb korvata seegi kahju, kui jahi käigus vili maha sõidetakse või teed lõhutakse."

Eesti Erametsaliidu algatatud hoiatusaktsioonile on toetust avaldanud Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mööndusena teatasid aktsiooni, et kui uus jahiseadus esitatakse uuele kooskõlastusringile enne 25.08.2011, siis aktsiooni ei toimu.

Eestis on jahinduse teemal turust rääkimine peaaegu pühaduseteotus. Argumendid on samad - jahindus on eelkõige ulukite arvukuse reguleerimine, mitte mingi majandusharu, jahinduse allutamine turumajanduse reeglitele viib loomade laustapmiseni, kaovad vanad jahindustraditsioonid ja side loodusega jne. Siinkohal tasub uurida, kuidas jahinduses praegu raha liigub ja milliseid hüvesid ümber jagatakse? RMK rendib jahialad välja ja on jahiteenuse pakkumisest peaasjalikult erasektori kasuks loobunud. Turismitalud pakuvad "väärindatud jahiteenust", vahendades jahialadelt saadavaid küttimislube või jahiteenuseid. Jahiseltsid saavad tulu oma piirkonna jahilubade müügist ja kütitud ulukite müügist.

Osa lubasid - eelkõige trofeeulukite load - müüakse jahituristidele. Oma liikmetele jaotatakse load turuväärtusest mitu korda odavamalt. Ja eks see, missugust hinnapoliitikat ajada, ongi iga organisatsiooni enda asi.

Oksjonitel väljarenditud väikestel jahialadel hakkavad toimetama tegelased, kes ei tunne seda jahiala, ei tea seal elutsevaid liike, ei tea, kust piirkonnast mingil aastaajal tuleks eemale hoida (poegimiskohad jmt).

Kahju on öelda, aga meie jahindus selle loodushoidlikul jätkusuutlikul moel saab toimida ainult tänu eluaegsetele, pensioniealistele küttidele. Paraku ei õpeta noorjahimeeste kursused elutarkusi, vastutustunnet jms, mis loodusega koos elamisel aitaks tulevikku vaadata. Jahipidamise õigus nõuab tarkusi, mida seadused tänapäeval ei nõua, ja vanaisad on surnud.

Kui augusti viimasel nädalal selgub, et puudub igasugune tahe jahiseadust vastavalt valitud arengukavale muuta, siis edastame aktsiooniga ühinenud maaomanike andmed Keskkonnaametile. Amet peab jahipiirkondade kasutajaid informeerima piirkondadest, kus jahipidamine on ajutiselt keelatud. Sellest aktsioonist ei tulene pikemaajalisi piiramisi. Meie volitused lõpevad 30. septembril.

Kui mõni omanik tahab keelata jahipidamist pikemaks ajaks, on see tema enda korraldada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing