Mahekaupmehi masu ei kõigutanud

Kui tavaliselt peetakse ökotooteid luksuskaubaks, siis viimasel ajal on hakanud mahepõllumajandusest pärit kaupa hindama üha enam Eesti inimesi. See aitab omakorda täita ökokaupmeeste kukruid.

"Üks meie edu saladus on see, et oleme testinud ja saanud endale väga hea kaubavaliku. Meil on selgelt Eestis kõige suurem kaubarikkus ning asjad, mis eestlasele ei sobi, oleme müügilt ära võtnud," selgitas Eesti ühe suurema mahepoketi Biomarket OÜ juht Mait Mikelsaar nippi, kuidas ettevõte suutis ka masu ajal klientide arvu suurendada.

Biomarketil on praegu Tallinnas neli kauplust, mis kõik asuvad prestiižikais kaubanduskeskustes. Firmajuhi kinnitusel sõltubki ettevõtte kasv just heade asukohtade kättesaadavusest. "Neid häid pindu ei liigu palju vabalt. Edasi soovime kindlasti laieneda, kuid ainult väga headesse kohtadesse," selgitas Mikelsaar oma äristrateegiat ning lisas, et lisaks pealinnale on plaanis pood avada ka Tartus. Muid takistusi peale hea äripinna leidmise ta Biomarketi laienemisele ei näe.

Mahemarket 400 ruutmeetril. Asukoha olulisust maheäri edendamisel hindab kõrgelt ka aasta alguses Tallinna Baltimaade suurima mahemarketi loonud Austan Loodust OÜ juht Tiiu Saks. Kui varem asusid Parima Poe nime all tegutseva firma kauplused Rotermanni keskuses ja Müürivahe tänaval, siis nüüd nimetab Saks 400ruutmeetrisele pinnale kolimist igati õigustatuks. Lisaks marketile on alles jäetud vaid väike pood Herne tänaval. "Kolimise põhjus oli lihtne - et inimestel oleks võimalik tulla ja osta kõik asjad ühest kohast. Meil on hea mugav maja ette sõita ning kõik on kliendile sõbralikumaks ja mugavamaks tehtud," selgitas Saks. Tema kinnitusel on kunded uue poe hästi vastu võtnud.

Lähitulevikus plaanibki ettevõte oma kohta turul kindlustada ning edasilaiendamist Saks ette ei näe.

Inimesed üha haigemad. Vahetult enne majanduslanguse algust avas Haapsalus uksed mahetoiduainete pood, millel on samuti õnnestunud klientide süda võita ning käivet aasta-aastalt kasvatada. Poe perenaine Ritta Piper peab edu saladuseks hingega asja juures olemist.

"Klientide arv aina kasvab, sest öko ja mahe on praegu moodne," lausus Piper enesekindlalt.

Kasvu teine põhjus on tema sõnul kurb asjaolu, et aina rohkem inimesi on haiged, eriti just väikesed lapsed. "Nende inimeste hulk kasvab pidevalt, kes saavad aru, et iseennast aidata on kõige lihtsam. Siit saavad ka vanemad innustust, et võib-olla ei viigi kogu raha apteeki," ütles Piper.

Sisseelamisaeg nõuab kannatlikkust. Kuigi paljud ökopoed on keerulistest aegadest väljunud edukamalt kui nii mõnigi tavakauplus, pole selles valdkonnas tegutsemine siiski meelakkumine. Viimasel kümnendil lisandus populaarsust kogunud maheärisse terve hulk uusi kaupmehi, kelle firmad on nüüdseks kõrbenud.

Saksa sõnul pole väiksel poel praegustes konkurentsitingimustes enam lihtne hakkama saada. Põhjuseid peab tema arvates otsima nii liigsest kiirustamisest kui ka valdkonna mittetundmises. Lisaks hea asukoha leidmisele võtab ka sisseelamine pika aja. "Sisseelamise aeg on vähemalt 2-3 aastat ja see tuleb üle elada. Kõigil see aga ei õnnestu," põhjendas Saks.

Ökopoodidele jääb oma nišš. Seda, et nõudlus mahetoodete järele tulevikus vähenema hakkab, ökopoodnikud ei usu. "Mul ei ole mingisugust põhjust arvata, et ei tule järjest rohkem kliente juurde. Meie kogemused näitavad, et inimesed hakkavad järjest rohkem nendest toodetest lugu pidama ning saavad aru nende väärtusest," viitas Saks sellele, kuidas turg aina kasvab.

Ka ei näe ökopoodnikud ohtu selles, et tavapoodide tootevalikusse lisandub üha enam ökokaupa. Mikelsaare sõnul on Lääne-Euroopa riikides märgata erinevaid suundumusi. "On kohti, kus tavakaubanduses on ökokauba osakaal üpris suur. Teisalt on riike, kus endiselt enamik ökokaubandusest toimib spetsiifiliste kaupluste kaudu," ütles ta.

Kuhu Eesti täpselt arenema hakkab, seda näitab Mikelsaare hinnangul aeg, kuid igal pool on selgelt ökopoodide järele vajadus ja neile turunišš olemas.

Tulevikus loodavad ökokaupluste juhid tootevalikusse lisada rohkem kodumaist kaupa. Praegu on nende hinnangul kohalikku ökokauba tootmist väga vähe. "Tahaksin väga, et tuleks uusi tugevaid tootjaid, kelle kaupa saaks meie poodides müüa," lausus Mikelsaar.

Ka Piper rõhutas, et kui Eesti tootmine müügile järele jõuaks ja kui kaup muutuks kvaliteetsemaks ning stabiilsemaks, müüks ta hea meelega Eesti tooteid. "Praegu on tase veel väga kõikuv ja kvaliteet on ebaühtlane," lisas ta.

Tallinna Haabersti supermarketisse mahetooteid ning talunike kaupa pakkuva poe loonud kaubanduskett Rimi näeb mahetoodete turu kasvu, kuid ökokauplusi enda konkurendiks Rimi ei pea.

Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonijuhi kinnitusel on Rimi marketites müügil I love Eco mahetoodete sari, kus on peaaegu igast suuremast kategooriagrupist mõni toode esindatud. "Sari on osutunud Eestis väga populaarseks. Müügitulemus on ületanud esialgseid prognoose lausa mitu korda," kinnitas ta.

Lisaks sellele on Rimi suuremates kauplustes valik ökoköögivilju, nagu näiteks mahetomatit, -sidrunit, -apelsini, -paprikat, -avokaadot jms.

Rimi hinnangul on märkimisväärne see, et mahetoodete osakaal müügist on küll väike, kuid samas ei kaotanud need tooted turgu näiteks masu ajal. "Ehk siis usume, et sel on oma kindel ostjaskond ning aastaaastalt see kasvab veelgi," kinnitati ettevõttest.

Lisaks tavakauplustes mahetoodete pakkumisele lõi Rimi Haaberstisse eraldi talupoe. Pood tehtud seetõttu, et kliendid kurtsid tihti, et Rimist ei saa osta kohalikke mahetooteid ning talunike kaupa. "Praegu näeme, et talupoel on tekkinud oma klientuur ning kauplus on väga hästi vastu võetud. Õige pea avame ka teise talupoe Rimi kaupluses," kinnitas Rimi esindaja. Ta lisas, et kui vastuvõtt on jätkuvalt hea, võidakse ettevõtmist jätkata järgmisteski poodides.

Rimi usub, et mahetoodangu müügimenu aina kasvab. "Kuna mahekauba eelistajaid ei heidutanud ka majandusraskus, siis usume, et toodetel on turgu," kinnitati Rimist. Sellegipoolest ei pea kaubanduskett omaette tegutsevaid ökopoode veel konkurentideks.