Mis on ESM ehk pikaajaline samm kriisi lahendamiseks?

Andres Tupits 18. august 2011, 00:00

Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESMi) loomiseks kirjutasid euroriikide rahandusministrid 11. juulil 2011 alla lepingule. ESM hakkab alates 2013. aastast andma rahalist abi euroriikidele, mis ise turgudelt enam raha laenata ei saa. Uus mehhanism vahetab välja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Mehhanismi. Laenuandmise eeltingimus on laenaja allumine Euroopa Komisjoniga sõlmitavale rangele majandusprogrammile.

Lepingu kohaselt on ESMi maht 700 miljardit eurot, mis jaotub sissemakstavaks ja sissemaksmata kapitaliks. Alates 2013. aasta algusest viie aasta jooksul sissemakstava kapitali suurus on 80 miljardit eurot. Sissemaksmata 620 miljardi euro osas annavad euroriigid garantii, et teevad sissemaksed esimesel nõudmisel.

Euroriikide osalus ESMi kapitalis arvutatakse sarnaselt Euroopa Keskpanga kapitali märkimisega. Erinevus on, et euroriigil on õigus 12 aasta jooksul pärast euro kasutuselevõttu kohaldada vähendatud kapitali märkimise aluseid. Seetõttu on näiteks Eesti osalus üle 1,3 miljardi euro.

Kes kontrollib ESMi tegevust? ESMi lepingu omapära on, et see sõlmiti lihtsustatud korras täiendatud Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu alusel eraldi rahvusvahelise lepinguna, mille ratifitseerimine kuulub riigikogu pädevusse. See tähendab, et esiteks ei anta ESMi lepinguga pädevusi juurde ühelegi ELi institutsioonile ning teiseks, ESMile ei omistata ELi institutsiooni staatust, vaid temast saab euroriikide valitsustevaheline institutsioon.

Paljuski tuleneb ESMi olemus asjaolust, et ELi toimimise leping välistab ELi või euroriigi vastutuse võtmise teiste euroriikide kohustuste eest. Välistamaks formaalset vastuolu, oli vaja luua rahvusvahelise lepingu alusel toimiv eraldi valitsustevaheline institutsioon. Sellise vahetegemise tulemusena on ESMi kõrgeim organ juriidiliselt erinev Euroopa Liidu Nõukogust, ehkki nende liikmeks olevad rahandusvaldkonna eest vastutavad valitsuse liikmed on samad.

Seega on euroriigid saavutanud olukorra, kus üksnes nemad saavad käsitleda euroala päästemehhanismi küsimusi ning otsustada, milliseid ELi institutsioone või kolmandaid isikuid ESMi töösse kaasatakse. Euroopa Parlamendil ei ole õiguslikku alust tema tegevust kontrollida ning samuti ei ole ELi kodanikel juurdepääsuõigust ESMi dokumentidele.

Et rahandusminister on ESMi juhatajate nõukogu liige, ei saa poliitilise kontrolli tegija olla näiteks valitsus. Kontrolli saab teha vaid iga euroriigi parlament kui ESMi lepingu ratifitseerija ehk Eestis riigikogu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing