Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maaomanik leiab, et kütid teevad talle liiga

Ain Alvela 18. august 2011, 14:08

Maksumaksja ja maaomanik toetavad Eesti jahindust sisuliselt viie miljoni euroga aastas, kuigi keskkonnaspetsialistide hinnangul võiks asi olla vastupidi.

Üldiselt ei kuulu eriti vaidluste alla tõsiasi, et jahinduses peitud suur potentsiaal maaelu arengule. Paljud uuringud on näidanud, et sihipärane jahiteenuste arendamine toetab maaturismi ja aitab maandada sesoonsusega seonduvaid probleeme. Jahti peetakse teadupärast sügisel ja talvel – siis kui turismitaludes napib suvitajaid. Jahi korraldamine on suhteliselt tööjõumahukas – ka see on maaelu kontekstis oluline.

Näiteks 2010 aastal Helsingi ülikooli teadlaste publitseeritud analüüs Põhjamaade jahiturismi potentsiaalist viitab sellele, et kui jahindus on allutatud turumajandusele ja seda korraldatakse kliendile orienteeritud ettevõtete poolt, siis luuakse regiooni lisaväärtust 60% rohkem kui klubilise jahindustegevuse korral. Jahinduse arengukava koostamisel arvutati välja, milline võiks olla kogu jahinduse potentsiaal. Ainuüksi uluksõraliste lihakehade turustamisel saadav tulu oleks ligi kolm miljonit eurot, millele lisanduks jahiteenuse ja jahitrofeede müügitulu, mis minimaalselt kahekordistaks seda nimetatud summat.

Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi.  Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on  0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas. 

Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner on seda meelt, et tänast jahindust lastakse osaliselt kinni maksta eramaaomanikel. Tema sõnul peavad maaomanikud praktiliselt mingisuguse hüvitiseta taluma oma maa ja teede kasutamist jahinduslikel eesmärkidel ning kandma kulu ulukikahjustustest (hävitatud metsa- või põllukultuurid), mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse hektari kohta.

„Arvestades, et erametsi on Eestis ligi üks miljon hektarit ja vähemalt sama palju jahimaadeks sobilikke põllumaid, võib öelda, et „tasuta jahialade süsteem“ jätab eraomanikud praegu ilma ligi 3,4 miljonist eurost aastas,“ iseloomustas Hepner olukorda. „Samas – jahinduse avalikkusele suunatud tegevusi toetatakse KIKi jahindusprogrammis. 2010 aastal kiideti heaks projekte 260 000 euro eest, kuid on olnud ka märksa „rasvasemaid“ aastaid.“

Olukorda kodumaa jahinduses iseloomustades toob Hepner välja majanduses kehtiva põhimõtte – vabal turul ei ole kauba eest võimalik rohkem küsida, kui selle eest suudetakse maksta, mistõttu lõplikud hinnad kujunevad välja pakkumise ja nõudluse vahekorrast.

„Paremad jahimaad edaspidi kindlasti kallinevad, madalama boniteediga aladel võib juhtuda, et suurt hinnatõusu ei tulegi. Paljud jahimehed on samuti maaomanikud. Neile võib muutus lõpuks isegi rahaliselt plusspoolele jääda,“ möönis ta. „Seda suurem see pluss on, mida enam väärindatud jahipidamisvõimalusi ja jahisaadusi turul müüakse. Sellest võidaks nii maaelu kui rahanappuses vaevlev sotsiaalsfäär. Rääkimata suhete korrastamisest jahimeeste ja maaomanike vahel.

Et kontrollida jahiseaduse vastavust põhiseadusele, edastas Eesti Erametsaliit õiguskantslerile pöördumise, milles palutakse analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega, mille kohaselt igaühel on õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see pole vastuolus üldiste huvidega.
Augusti alguses saatis õiguskantsler Indrek Teder pöördumisele vastuse, milles andis teada, et ei pea otstarbekaks vanale seadusele hinnangut anda, sest näeb ootuspärasena uue seaduse  rakendamist ja valupunktidele põhiseadusega kooskõlas lahenduste loomist.

„Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel uus jahiseaduse eelnõu ning nii eelnõust kui ka selle seletuskirjast selgub, et koostajad on mitmele Erametsaliidu tõstatatud probleemile eelnõu välja töötamise käigus juba tähelepanu pööranud,“ selgitas Teder.

Ta lisas, et kavatseb tähelepanelikult jälgida uue jahiseaduse eelnõu edasise menetlemise käiku ja vajadusel alustada menetlust, et tuvastada uue jahiseaduse võimalikke vastuolusid põhiseaduse või seadustega.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa märkis, et kuna metsaomanik teeb niikuinii kulutusi jahiulukite toidubaasi ja elupaikade tagamiseks ning kannab ulukite tekitatud kahjustuste kahju, peab tal ka olema õigus ise oma maadel jahipidamist korraldada. „Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ kinnitas Eelmaa.

„Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele,“ nõustus ka Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. „Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu, sest loomad ei tunne kinnistute piire. Just väikese kinnistu omanik võib ühel päeval seista silmitsi tõsiasjaga, et tema töö ja vaev on kahjustuste tõttu 100% hävinud.“

Praegune jahiseadus ei anna maaomanikule loomade arvukuse piiramisel mingit võimalust kaasa rääkida,“ tõdes MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss. „Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse. Loom liigub vabalt, aga tema toidulaua katab maaomanik. Peaks siiski olema omaniku otsustada, kas ta soovib oma tulundusmaal kasvatada loomi või taimi, leppida äranäritud võsaga või loota istutatud taimedest ilusat palgimetsa.“

Ta leiab, et praegu polegi maaomanikul muud seaduslikku võimalust jahipidamist korraldamises kaasa rääkida kui see oma maadel lihtsalt ära keelata.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing