Vana džinn lasti jälle pudelist välja

Romet Kreek 19. august 2011, 00:00

Idee on seni vähe poolehoidu leidnud. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan suhtub kavandatud 0,01-0,05protsendisesse finantstehingute maksu ettevaatlikult. Nn Tobini maksuidee käis Tobini-nimeline ökonomist välja 1970ndatel, siis kaaluti selle kasutamist valuutaturul. Saksamaa ametiisikute jutu põhjal hakkaks instrumentide maks laiemalt kehtima kõigis Euroopa Liidu 27 riigis.

"Me ei saa olla olukorras, kus maks kehtib Dublinis ja ei kehti Londonis," ütles Noonan. Ta lisas, et maksuideele leiab palju vastaseid tugeva finantsteenustega riikidest, nagu Luksemburg, Holland ja isegi Prantsusmaa.

Investorid maksu ei soovi. Euroopa pankade ja börside aktsiad langesid, kuna Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanek pahandas investoreid. Investorid kartsid, et maks lööb aktsionäride saadavaid dividende ja muudab Euroopa pangad vähem konkurentsivõimelisteks.

"Tobini maksu juurutamise majanduslikud tagajärjed on täiesti teadmata," ütles BDO partner Angela Foyle FT.comile. "Kulude ja tulude analüüs on ebapiisav ning maksu ei ole seni ellu viidud ühelgi reaalsel valuutaturul. Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikud paistavad olevat valmis seda tehingumaksu, mis on üks konkreetne püüe päästa eurot, ellu viima.

"Presenteeritud on, et see maks toob kuni 200 miljardit eurot maksutulu aastas ning see piirab spekulatiivseid tehinguid," jätkas ta. "Reaalsuses on see väga optimistlik number ning maks ei erista spekulatiivset tehingut investeerimisest, mis on vajalik töökohtadele ja äridele."

Vastuseis maksule on olemas. Üleeile teatas Euroopa finantsturgude liit, et pangatasu lööks majanduskasvu. Viimasega ei ole Euroopas tervikuna lood kiita. "Finantsteenuste sektor ei tohiks näida täiendava maksutulu allikana, vaid loomuliku osana stabiilsest ja jätkusuutlikust majandusest," teatas grupp.

Euroopa Keskpank on juba varem hoiatanud, et selline maks kahjustab Euroopa finantskeskuseid.

Landesbank Baden-Württenbergi pangandusanalüütik Olf Kayser ütles, et poliitikutele meeldib maksuidee, kuna see genereeriks maksutulu ilma üksikuid maksumaksjaid või majandust kahjustamata ning vähendaks turuspekulatsioone, kirjutas The Independent.

Maks peaks olema üleilmne, et see tööle hakkaks. Ma ei jagaks poliitikute illusiooni. See maks töötaks efektiivselt, kui see jõustataks üleilmselt. Kui ei, mis on enam kui tõenäoline, muutuvad osa kohti väljaspool maksuala samade tehingute tegemiseks soodsamateks.

Kui maksu tagajärjel väheneb tehingute maht, koguneb poliitikute prognoositust vähem konkreetse maksu tulu. Kuid sellega mõju ei piirdu. Kui pankades tehingute mahud kahanevad, kaotavad töö kõrgepalgalised pangatöötajad, mistõttu saab riik vähem tööjõumakse, eraisiku tulumaksu ja tarbimismakse.

Pangad saavad viia kauplemise üle riikidesse, kus kapitali suhtutakse paremini. See tähendab, et Frankfurdis kaduvad töökohad võivad tekkida mujal Euroopas või Aasias ja Euroopa Liit või euroala kaotab maksubaasi nii eraisikute tulude kui ka ettevõtete maksubaasi osas ning investorid viivad tehingud mujale. Kui finantseerimine ja muus vormis raha kaasamine muutub Euroopas kallimaks, avaldab see negatiivset mõju niigi viletsale Euroopa majanduskasvule.

Nn Tobini maksu katsetas Rootsi 1990. aastatel. Tagajärjed olid ebasoovitud. Rootsi ettevõtted noteerisid paralleelselt aktsiad Londonis ja kauplemine Rootsi aktsiatega kolis sinna ringi. Londonis tegutsev Adam Smithi instituut tõi välja uuringu, mille kohaselt 11 enimkaubeldud Rootsi aktsia kauplemismahust kolis Tobini maksu kehtestamise järel ligi 60 protsenti Stockholmist Londonisse. Puudub tõestus, et tehingumaks oleks suurendanud turustabiilsust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing