Buffett hoidub maksudest?

Tänane Wall Street Journal kirjutab, et seda ütlust tasub meenutada, kui vaadata poliitilise dueti Barack Obama ja staarinvestori Warren Buffetti viimaseid sõnavõtte. Härra Buffett on kordamas enda juttu maksude tõstmisest, samal ajal kui president Obama on Kesk-Läänes n-ö turneel.

Kuna meedia käsitleb Buffettit kui maksuoraaklit, siis otsustas WSJ visata lähema pilgu miljardäri intellektuaalsetele viisidele maksudest hoiduda.

Berkshire Hathaway omanik kuulutab laialt fakti, et tema maksis tulumaksuna kõigest 17,4%, samas kui teised tema palgal olevad inimesed pidid märksa rohkem maksma. Kuid vanahärra teenib enamuse enda sissetulekust investeeringutelt, eriti dividendidelt ja kapitali investeeritud kasumilt, mille maksumäär on 15%.

Ta jättis ütlemata, et enamuse tema sissetulekust maksustati juba ettevõtte tuluna, mille maksumäär on 35%. Eespool mainitud 15% üksikisiku maksumäär kasumi ja dividendide pealt on juba topeltmaksustamine, mis viib üleüldise maksumäära juba 45% lähedale.

See koormas maks kapitalile on maailma mastaabis USA konkurentsi kahjustav, mistõttu otsustas Kongress 2003. aastal vähendada dividendide ja kasumi maksumäära.

Buffett soovib antud juhul tõsta USA määrasid sedasi, et need muudaks riiki investeerimise veelgi ebaatraktiivsemaks. Mõistliku maksureformi korral kehtestaks ametivõimud kas ettevõtetele tulumaksu või dividendi ja kasumi maksu, mitte mõlemad.

Samuti tekitab vastuolusid nii Obama kui Buffetti jutt tõsta makse vaid rikastele. Samas tõstetakse makse juba inimestel, kes teenivad üle 200 000 dollari aastas ning paaridel, kes teenivad üle 250 000 dollari aastas.

President on sunnitud minema niivõrd madalale, sest just seal asub raha. 2009. aastal deklareeris 237 000 inimest üle miljoni dollarilist tulu ja nad maksid kokku 178 miljardit dollarit. Vaid 8274 inimest deklareerisid üle 10 miljoni dollarilist sissetulekut ja kamba peale maksti riigile kõigest 54 miljardit.

Samas deklareeris üle 200 000 dollarilist aastatulu 3,92 miljonit ameeriklast, kes kokku maksid riigile 434 miljardit dollarit maksudena. Võttes kokku Obama maksuplaani – umbes 90% uue plaani all rohkem maksvatest inimest pole isegi miljonärid ning 99,99% pole miljardärid.

Miljardäride jaoks nagu Buffett, on üks kõige tähtsamaid maksude mitte maksmise kõrvalteid heategevus. Keskklassi inimesed ei suuda protsentuaalselt oma palgast sarnast summat välja käia, et vähendada enda maksukoormat. Samas ei kuule me, et Buffett nõuaks õigluse nimel selle erandi kaotamist.

Lisaks tasub mainida, et Buffett on juba niigi suurema osa enda varast föderaalmaksude eest ära varjanud, lubades need heategevusfondi kätte. Tegu on küll suuremeelse teoga, kuid kui riigi eesmärgid on nii olulised, miks mitte anda see raha maksuametile, küsib WSJ.

Buffett on kahtlemata meie ajastu üks suurimaid investoreid ja keegi me ei soovi temalt võtta ühtegi dollarit ära, kirjutab WSJ. Me vaid soovime, et olles ise juba rikas, ei takistaks ta ka teistel rikkaks saamist. Kui ta tunneb, et on alamaksustatud, siis kirjutagi Onu Samile suur tšekk ja jätkaku enda igapäevatööd ehk investeerimist.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California