Käo: arenguks imerohtu pole

Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul toome teieni selle, mida Äripäeva "Aasta Ärimees" tiitli pälvinud ettevõtjatel on arvata möödunu kohta, kuid nad heidavad ka pilgu tulevikku.

"Muidugi on olnud ka probleeme. Majanduskasvu ajal oli riigil ja poliitikutel rohkem soovi ettevõtjaid õpetada. Riik tahtis ka ise ettevõtlusesse sekkuda. Kõlasid näiteks hääled, et riik võiks mingeid ettevõtteid omada ja neid tagasi osta.Ma ei mõtle siin Eesti Raudteed, sest see oli eraldi poliitiline otsus. Aga bussifirmad ja prügifirmad näiteks – neid hääli on kõlanud, et näiteks mõni kohalik omavalitsus tahab asutada ettevõtteid. See on aga ette teada, et sellest midagi välja ei tule. Need ettevõtted ei tööta efektiivselt. Eraomanduses ettevõte töötab alati efektiivsemalt. Riigil on aga võimalus kehtestada raamid, mille sees ettevõte töötab, aga mitte olla omanik. Omandus on kõige primitiivsem ettevõtte juhtimise vahend riigi poolt vaadates. Riigil on seadusandlikud hoovad, mille järgi ettevõtlust juhtida," märkis Käo.

"Tänase päeva valguses on tõestatud see, et Eesti valitsused on käitunud väga mõistlikult. Riigi võlakoormus on ülimadal ja me ei ole kulutanud rohkem, kui suudame teenida. Selles mõttes poliitikute ja valitsuste ees müts maha. Väga lihtne oleks minna populismi teed, kus enne valimisi erakonnad teineteist lubadustega üle trumpavad. Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on seda teed läinud. Mis kõige hullem – neid lubadusi hakatakse peale valimisi ka realiseerima. Lõpuks ongi nende riikide võlad sellised, et keegi ei jaksa neid enam kinni maksta. Nüüd peavad tugevamad riigid seda klaarima, Eesti nende hulgas," rääkis Käo ja lisas:"Me peaksime jätkama avatud ühiskonna ja avatud majanduse poliitikat, olema igal juhul maksimaalselt integreeritud maailmamajandusse. Põhilist loosungit, mille järgi Eesti peaks tegutsema, on kõik kuulnud – me peame püüdlema kõrge lisandväärtusega ekspordile orienteeritud majanduse poole. See on hästi ära leierdatud lause, aga midagi pole teha – see on ka tõde, sest ega me nn lihtsa tööga tulevikku ei ehita. Me ei suuda iialgi konkureerida näiteks Aasiaga.Me ei suuda konkureerida ka näiteks suurte kontsernidega. Meil peab olema oma kindel nišš. Meie ettevõtted on väikesed ja jäävad ka põhiosas sellisteks. Meie nišš on aga leida kõrgemat lisandväärtust, aga samas saame olla paindlikud. Paindlikkusega saame ära teha suurtele kontsernidele. Kuna oleme väiksemad, siis suudame oma teenuseid ja tooteid kliendile märksa paindlikumalt pakkuda. Need, kes täna edukalt ekspordivad, ongi sellele rajatud. Ma ei mõtle ettevõtteid, kes on siia Lääne suurte kontsernide poolt asutatud, vaid neid, kes on Eestist välja kasvanud."

Teine asi on Käo hinnangul see, et me ei oleks liiga tublid igasuguste Brüsseli instruktsioonide täitmisel. "Et me ei täidaks neid vahel liiga bürokraatlikke asju sellise saksa täpsusega. Tõesõna, eestlane on nii kohusetundlik ja me tahame seda teha, aga ettevõtted on pärast sellega hädas," soovitas ettevõtja.

"Nüüd, kui majanduslangus on läbi käidud, saavad inimesed paremini aru, et lisandväärtust toodetakse ettevõtetes. See on hästi lihtne tõde, aga seda unustatakse tihti ära. Kui suudame luua ettevõtlusele hea keskkonna ja seda hoida, tekib ka töökohti. Siis on ka majanduskasvu ja siis on kõigil parem," lisas Käo.

Loe pikka lugu Äripäeva paberlehest!