Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nädalate asemel olin ära 24 aastat

    Kui Erich Rannu 22-aastase noore mehena 1944. aasta oktoobris Eestist lahkus, pidi nende paat seisma ühel Saaremaa nädal aega tormivarjus enne, kui sai teele asuda.

    Rannu mäletab, et seisis lahkudes paadis püsti, vaatas Läände loojuvat päikest ja lubas endale, et sinna laiule ja vabasse Eestisse tuleb ta kord tagasi."Ma ei tahtnud Eestist ära minna. Mõtlesin, et lähen vaid paariks nädalaks, aga tagasi tulin 24 aastat hiljem."
    Rannust jäi Eestisse kodukülla Läänemaale Muristesse maha vanemad ja õde. Ta tahtis väga oma isa näha, kelle nõukogude võimud olid kulakuks tembeldanud ja kel tuli aastaid nii Patareis kui Venemaal vangis istuda. Isa oli vanglast pääsenud haiguse tõttu ja 1968. aastal sai võimalikuks kodu külastamine.
    Läks veel üle 20 aasta enne, kui Rannu sai 1989. aastal teist korda Eestisse tulla. „Tänavapilt oli väga nõukogude aegne, aga inimesed olid optimistid. Paljud noored tahtsid ettevõtlusega tegeleda. Rõõm oli välismaa eestlastel väga suur, et Eesti hakkas Venemaast eemalduma. Ega ei julgetud alguses mõelda, et absoluutselt lahti lüüakse.“
    Äriideid tuli mitmelt poolt
    Rannut kutsuti Eestisse mitme inimese poolt. Üks neist oli Madis Habakuk, kelle loodud õppesilla programmi käigus said paarkümmend Eesti noort ärimeest, nende hulgas näiteks Guido Sammelselg, sõita Kanadasse õppima. Teine kutsuja oli Tõravere observatooriumi teadusdirektor Rein Rõõm.
    Rannu tundis Eestisse tulles, et „poliitikamehi oli niigi palju, kes tahtsid anda nõu, kuidas valitseda ja valitsust teha.“ Tema, ametilt insener, otsustas Eesti arengule kaasa aidata läbi ettevõtluse.
    Rannule tegid ettepanekuid äri alustamiseks nii Habakuk kui ka Rõõm. Rannu valis Rõõmu ja tema äriidee. „Arvutid olid tol ajal väga primitiivsed, aga väga hinnas. Mulle pakuti, et mina tooks ettevõttesse teadmisi ja arvutidetaile ja nemad hakkaksid arvuteid kokku panema. Nii jäigi minu ülesandeks osta vastavad osad. Ma tõin detailid viimse osani ja algul isegi kruvikeerajad.“
    Esimene Eestisse toodud arvuti müüdi ühele sovhoosi direktorile, kes olla oma lauale lihtsalt ilusat asja tahtnud.
    Arvuti maksis auto hinna
    Aga see ei tähendanud, et arvutid olidki vaid iluasjakesed. Nende eest tuli välja käia 40 000 rubla ehk sama palju, kui auto eest. Eesti saavutas taas iseseisvuse, äritegevus hoogustus, nõudlus arvutite järgi aina kasvas ning Astrodata nime kandev aktsiaselts kasvas Lõuna-Eestu suurimaks IT-firmaks.
    „Äri läks hästi ja osakonnad loodi üle Eesti, kuid Tallinnas oli meil väga väike osakond. Aga Tallinn võrdub ju Eestga. Seal asus MicroLink, kellel ei olnud mujal eriti osakondi, aga tema klientideks olid Tallinna suured firmad. Nii et ühinemine oli meile mõlemale väga kasulik," ütleb Rannu, "me saime väga hea juhi, Allan Martinsoni, kelle juhtimisel siseneti mitmesse valdkonda nagu business sales ja wireless broadband, millest sai üks meie suurimaid brände.“ 
    Astrodata AS ühines MicroLinkiga 1998. aastal ja Rannul oli ettevõttes osalus kuni selle Eesti Telekomile müümiseni 2005. aastal. Samal ajal jätkas ta oma meeskonnaga tegutsemist Astro Holding AS nime all, investeerides nii kinnisvarasse kui väikeettevõtetesse.
    Lubadus sai täidetud
    „Me areneme väga kiiresti. Masu oli muidugi valus, isegi Eesti Ekspress kirjutas, et vanahärrale tehti palju külma. Maha pidime kirjutama palju, aga mitte, et me väga palju kannatasime. Me oleme ka juurde ostnud, möödunud aastal kolm hoonet. Tänavuaastal ühe ja Marekil (Puidak – Astro Holding juht) on kavas firmat palju laiendada, mida mina täiesti toetan.“
    Rannu ütleb, et on Eesti arengut vaadanud alati optimistlikult. „Ma ei püüdnud otsida vigu ja veidrusi, vaid näha, kas saab kuidagi teisiti ja paremini teha.“ Inseneripilguga mees ütleb, et praegugi teeb teda kurvaks, kui ta jalutab näiteks oma Eesti kodust Liivalaialt vanalinna ja näeb, kuidas valatakse kõnniteed nii, et vesi sealt ära ei jookse. „See on puht lohakus ja ruumi arenemiseks Eestis on. Ma püüan ka oma firmas öelda, et kui teed, siis tee ükskord ja tee hästi – sellega hoiad palju rohkem kokku.“
    Alates sellest, kui Rannu oli endale andnud lubaduse Saaremaa laiul, mille küljest 1944. aastal nende paat lahti lükati, valdas teda suur tung Eestisse naasta. Kümme aastat tagasi sai lubadus täidetud ja koos abikaasaga laiul ära käidud. Rannu, kellel järgmise aasta alguses täitub 90. eluaasta, reisib aga endiselt Kanada ja Eesti vahet ning muul ajal hoiab sidet ettevõtte töötajatega Skype’i vahendusel.
    Kes on kesErich Rannu
    • Sündinud ja üles kasvanud Läänemaal Muriste külas• Lahkus venelaste taastulekul 22-aastasena 1944. aastal Rootsi, alates 1951. aastast elab Kanadas.•  Alates 1957 kuni pensionile jäämiseni 1977 töötas suures õlikompaniis Petrofina Canada, algul osakonnajuhatajana, seejärel peainsenerina ning viimati uute õlitööstuste ja keemiavabrikute ehitusjuhina.• 1983 asutas Kanadas arvutustehnikafirma Arbitrators Software (hiljem Arbitrators International), moodustas Eestis 1989 koos TÜ Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi ning väikefirmaga Urania Kanada-Eesti ühisfirma, arvuteid koostava Astrodata.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.