Energeetikas napib kõrgharitud spetsialiste

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 21. august 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energeetikas napib kõrgharitud spetsialiste
"Me populariseerime kutseharidust, aga energeetikas on kutsehariduses olukord üldisele vastupidine. Me peaks populariseerima kõrgharidust," ütles uuringu tegemises osalenud SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.
"Peame mõtlema, kuidas aidata kutsehariduse lõpetajatel omandada kõrgharidust, kuna kutseharidusest jääb neile tulevikuvajadusi arvestades väheks," oli sama meelt ka Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja Raul Eamets.
"Rasketel" erialadel ei soovita õppida. Kõrgharidusega spetsialiste hakkab tulevikus nappima eelkõige kaevandamise ja rikastamise, mehaanika, metalli, elektroonika ja automaatika erialal, kus täiendavast tööjõunõudlusest jääb katmata 72-88%.
Uuring näitas, et energeetika erialad ei ole keskkoolilõpetajate seas populaarsed. Samuti on probleemiks see, et suur osa energeetikatööstusest asub Ida-Virumaal ning sinna ei taha noored tööle minna nii piirkonna enda kui ka nappiva vene keele oskuse pärast. "Koolides on praegu põhikeeleks inglise keel, aga rohkem peaks kommunikeerima, et on vaja osata ka vene keelt," ütles Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Kalle Tammemäe.
Eesti Energia Tehnoloogiatööstus ASi personalispetsialist Kristi Mikiver rääkis, et enamik kõrgharitud spetsialiste, keda neil on õnnestunud Tallinnast või Tartust Ida-Virumaale tööle meelitada, ei koli sinna kunagi alaliselt elama. Kohapeal töötatakse minimaalne aeg ehk teisipäeva hommikust neljapäeva õhtuni, mis tähendab, et inimeste pere ja muu elu jääb sinna, kus enne elati.
Töötajaid napib. Konverentsil viibinud Fortumi esindaja lisas, et neil on probleeme töökohtade ja praktikakohtade täitmisega ka Tallinnas, Tartus ja Pärnus ehk alati ei ole asi piirkonnas, vaid ikka töös ja erialas.
Vanuseliselt töötab energeetikasektoris võrreldes üldise hõivatute keskmise vanusega (37-43 eluaastat) väga vähe noori ja väga palju vanemaid inimesi. "Mõnel pool hoitakse tööl ka ammu pensioniea ületanud inimesi, kuna nende asemele pole lihtsalt kedagi teist võtta," selgitas Raul Eamets.
Elukestval õppel tehnika-alal pole traditsioone. Haridus- ja teadusministeeriumi hariduse ja tööturu nõunik Heli Aru märkis, et Eestis väheneb lähema kaheksa aasta jooksul igal aastal gümnaasiumilõpetajate arv ning probleemiks on ka see, et tehnikavaldkondades ei ole elukestev õpe sedavõrd levinud kui humanitaaraladel. "Riigieelarvelised kohad saame täidetud, aga oma raha eest õpitakse energeetikat väga vähe," lisas ta.
Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaev märkis, et energeetikasektor peab uuringust välja koorunud numbrit, et lähiajal tuleb energeetikasektoris juurde umbes 6000 vaba töökohta, suurelt reklaamima. Tema sõnul tuleks noortele rohkem selgitada ka, et energeetikasektoris on keskmisest parem palk ning see sektor on pikajaline tööandja ehk ta ei viska sind välja ka vanemas põlves. "Pensionäride tööl hoidmine on praktiline," lisas ta.
Eamets, kes tegi intervjuusid energeetikasektori ettevõtjatega, ütles, et intervjuudest jäid kõlama kaks asja - energeetikat õpetavate õppejõudude põhiteadmised erialast on väga head, kuid tihti jääb nende omandamine ja kasutamine aastatetagusesse aega ehk õpetatakse aegunud lahendusi ning sektori maine ja palganumbri määrab eelkõige kõige võimsam ehk Eesti Energia.
Arukase sõnul tuleks õppejõudude teadmiste kaasajastamise probleemi lahendada koolide ja ettevõtete koostöös, näiteks võimaldades töötada inimestel poole kohaga õppejõuna ja poole kohaga energeetikaettevõttes.
Hetkel kuum