Euroopa võlakriis ohustab panku

Nagu mujal maailma finantsturgudel, kiskusid kuuldused Euroopa pankade võimalikest likviidsusprobleemidest eelmisel nädalal langusesse ka Eestis tegutsevate suuremate Rootsi pankade aktsiad - SEB ja Swedbanki aktsiad on viimase kuuga kukkunud vastavalt 17% ja 19%.

Rootsi keskpank ja valitsus kiirustasid reedel kinnitama, et Rootsi pankade puhul on tegemist selge ülereaktsiooniga.

Rahandusminister Anders Borg rõhutas, et pangad on praegu paremini kapitaliseeritud ja vähem sõltuvad lühiajalistest laenudest kui paar aastat tagasi, pole ka sarnaseid otseseid riske nagu finantskriisi ajal tekkinud laenukahjumid Balti riikidest. Lars Nyberg kinnitas agentuuri Bloomberg vahendusel, et Rootsi pankadel pole mingeid probleeme välisturult raha hankimisega.

Et aga euroala võlakriisile pole ikka veel lahendust, on kõikuma löönud ka investorite usk Euroopa pankadesse.

Bloombergi 500 Euroopa panga indeks on eelmisel nädalal hoogu võtnud müügilaine järel kuu algusest arvestades kukkunud 20%. Suurematest pankadest on Deutsche Banki ja Barclays panga aktsiad tagurdanud ligi 30%.

Ühelt poolt peljatakse, et pangad on liiga nõrgad, et suures mahus euroala raskustes riikide võlakirju maha kanda, teisalt ei terenda pankadele midagi head aeglustuvast majanduskasvust - kahjumid võivad kasvada ja tulud väheneda. Juba toppab ka Euroopa südariikide majandus ning USA kardab samuti uut majanduslangust.

Investorid otsivad varju - kuld hiilgab. Nii varjusid investorid läinud nädalal vanadesse kindlatesse kaevikutesse - kulla hind kerkis rekordilisele 1867,3 dollarile untsist, Šveitsi frangi kõrval lõi tugevusrekordi Jaapani jeen, mis kerkis USA dollari suhtes kõrgeimale tasemele pärast Teist maailmasõda, ning usaldusväärseimate riikide nagu Saksamaa, Suurbritannia ja USA laenukulud langesid rekordmadalale. Esimest korda 1950. aastatest alates langes USA kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus alla 2% piiri - see on ohtlikult sarnane arengutega pikalt kidunud Jaapanis.

Likviidsusprobleemid Euroopa pangandussüsteemis on värskeima hirmuna peletanud võimalikke investoreid Euroopa börsidelt ja eriti pankade aktsiatest.

Turgudel süveneb usaldamatus. Märku sellest annavad pankadevahelisel laenuturul tõusnud intressimäärad, summade kasv, mis pangad on üksteisele laenamise asemel Euroopa Keskpanka hoiustanud, teated, et üks Euroopa pank ei saanud 500 miljonit dollarit laenata mujalt kui keskpangast, et USA rahaturufondid laenavad Euroopa pankadele järjest pikema hambaga ning et USA keskpank on hakanud huvi tundma, kas USAs tegutsevatel Euroopa pankadel võiks olla raskusi dollarilaenude saamisel.

Olukord pole siiski kaugeltki nii tõsine kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi järel. Sarnane turgude üleöö hangumine on ebatõenäoline - pankadel on suuremad puhvrid ja Euroopa Keskpangal kriisimeetmed paigas, kuid pikalt vinduma jääv usalduskriis võib pankadele siiski koormavaks muutuda, hoiatas Deutsche Banki analüütik Matt Spick. See tähendab vähem laenuraha niigi hoogu maha võtvale majandusele.

Võimalik uus majanduslangus on teine oluline investoritesse pessimismi süstiv tegur. Ebakindlad kasvuväljavaated hoiavad tagasi investeeringuid, mis omakorda tähendab vähem töökohti ja sellest vähem tarbimist, mis omakorda hoiab investeeringuid tagasi.

Vahepealne kergendus, et majanduskasv on uuesti hoo sisse saanud, ei olnud ilmselt enamat kui kunstlik põrge valitsuste abipakettidest. Äsja ajalehes Financial Times avaldatud kommentaaris taunis Columbia ülikooli professor Jeffry Sachs, et tulevikku suunatud investeeringute asemel on pimesi kulusid kärbitud ning raisatud raha tarbimise hoidmiseks, lootuses, et "hirmunud ja võlakoorma all tarbijad hakkavad uuesti ostma maju, mida nad ei vaja ning mida nad endale lubada ei saa".

Mis saab edasi? Osa analüütikute sõnul on hinnad börsil juba nii madalad, et on võimalik soodsaid ostukohti leida. Teised hoiatavd, et börsi alla kiskuvad probleemid on jätkuvalt lahenduseta.

Eelkõige on lahenduseta Euroopa võlakriis, kuhu ei toonud uusi arenguid ka Saksamaa ja Prantsusmaa äsjane tippkohtumine. Juba hakkab kärisema ka uus abipakett Kreekale - Soome kõrval nõuavad laenugarantiisid juba teisedki riigid, mis seab kogu abipaketi uuesti küsimärgi alla. Kõige selle juures teatas reedel Kreeka rahandusminister, et majanduslangus tuleb tänavu arvatust suurem, mis teeb omakorda raskeks defitsiidi kärpimise abipaketi tingimustes nõutud mahus.

"Langetage otsuseid. Kärpige eelarve puudujääke. Veenge rahvast muudatuste vajalikkuses," soovitab Soome ekspeaminister ja nüüdne Nokia ühiskonnasuhete juht Esko Aho Euroopa ebalevatele poliitikutele.

"Kriise on varem ka lahendatud. Eeskuju ei pea kaugelt otsima. Soome tegi selle läbi. Eesti on sellega hakkama saanud. Rootsi tegi selle ära. Saksamaagi on suurepärane eeskuju - ka suured riigid saavad teha muudatusi, kui neid peetakse vajalikuks," ütles Eesti taasiseseiusvumise tähistamiseks Tallinna saabunud Aho.

"Euroopale on vaja kasvu. Siis ei oleks võlakoormus nii suur probleem," ütles Aho.

Aho arvates ei vaja Euroopa Liit ei ühtset riigikassat ega maksuametit. "Lihtsalt kõik peavad olemasolevatest reeglitest kinni pidama."

Samas tunnistas ekspoliitik, et ränki otsuseid on alati raske teha.

"Poliitikud peavad tahtma otsuseid langetada ja rahvast muutuste vajalikkuses veenma. Me teadsime omal ajal, et keegi ei kiida meid selle eest, et me ei kärpinud kriisiaastatel arendus- ja uuringukulusid (R&D). Samuti sai tol ajal reformitud haridussüsteem. Nende otsuste vilju naudime Soomes siiani," meenutas Aho talle poliitikas saatuslikuks saanud aega, mil tema juhitud valitsus hiigelvõlast rahva seas paksu pahameelt tekitanud kärbetega jagu sai.

Üldistatult väljendab turgudel toimuv korrektsioon hirme USA ja eurotsooni majanduskasvu hääbumise või retsessiooni liikumise pärast, teiseks kardetakse eurotsooni võlakriisi eskaleerumist ja sellega seotud poliitilist patiseisu. Volatiilsus püsib turgudel suurena mõnda aega ja sel aastal näeme tõenäoliselt korduvalt uusi tõusu- ja langustsükleid. Sampo II ja III samba pensionifondides on investeeringud aktsiaturgudele ja teised kõrgema riskiga varaklassid praegu märkimisväärses alakaalus ja fondide riskitaset on oluliselt vähendatud. Samuti ei ole Sampo pensionifondidel investeeringuid Euroopa võlakriisis riikide võlaväärtpaberites.

Poliitilise riski tõttu ei jää võimalust öelda muud, kui et võlakriis läheb hullemaks ja turud võivad vajuda veelgi allapoole. Turud on aru saanud, et probleem ei ole niivõrd finantsiline kui demograafiline ning ülevaatamisele peab minema arusaam sellest, kuidas euroopalik heaoluühiskond toimib, sest selle ülalpidamiseks pole enam raha.

Samas pikas perspektiivis jõuame me mitte nii filosoofilise küsimuseni, mida aktsiaid või muud riskantset vara müües asemele saab. Vastus on ju raha. Siinkohal peaks aga igaüks investorina ise uurima, kas kontekstis, kus suurim probleem on võlg, on ajalooliselt raha see varaklass, millest turvatunnet otsida. Võin vihjata, et vastus on eitav. Lisame veel siia selle, et praegu on agressiivselt müüdud ka ettevõtteid, mis suudavad hakkama saada kõigis muudes keskkondades peale tuumatalve. Sellised ettevõtted on siiski juba vägagi odavad ning üldiselt suuremat tulu saadakse ikka siis ostes, kui kõik teised müüvad.

Uus surutis on paraku tõenäoline ning keeruline on ka edaspidiseid sisemisi kasvuallikaid identifitseerida. Kasvu tuleks ikkagi otsida sealt, kus rahvastik on noor, ahne, võlakoormata ning valitsus ajab tehnokraatlikku majanduspoliitikat, mis põhineb numbritel, mitte n-ö pehmetel väärtustel.