Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaasik: ma ei ole idioot ju!

Loe, mida rääkis pistise andmises kahtlustatud Viktor Kaasik kohtumajas.

Loe millest mõtleb ja kuidas vaatab asjade peale täna kohtu all olnud advokaat veidi enne seda, kui kohus kuulutas Kaasiku ja Õispuu kokkuleppemenetluses süüdi.

Te olete juristi haridusega inimene nagu just ise kohtule tunnistasite, kuidas Te siis ikkagi nõustusite Toomas Õispuule laenu andma, kui Te teate, et ametiisikule ei tohi anda ühtegi hüve?

See ongi see ja siin ma tegingi vea. Ma ei mõelnud lõpuni.

Ma tean härra Õispuud juba väga ammustest aegadest. Loomulikult ma ei oleks tohtinud anda (laenu-toim.). Loomulikult.

Aga ma ei mõtelnud seda lõpuni ja see ongi see viga. Kui ma oleks tahtnud talle pistist anda, siis ma ei oleks ju oma isiklikult kontolt kõigile nähtavalt kandnud tema kontole raha. Ma ei ole idioot ju. Ja see oligi viga.

Ma oleks A, kas pidanud keelduma selle raha andmisest või B, valima mingi muu 1000-st variandist, mis on kasutatavad, kui sa tahad anda pistist nii, et mitte keegi sellest mitte midagi ei tea.

Pistise andmine on ju tavaliselt üritus, mida püütakse varjata. Mul ei ole midagi varjata. Aga ma oleks pidanud mõistma, et sellest võib tekkida probleem. Ma oleks pidanud seda taipama ja teistmoodi käituma.

Kas vastab tõele, et Toomas Õispuu on tegelikult Teilt mitu korda laenu küsinud?

Ei vasta tõele. Üks kord küsis laenu… (asja menetlenud prokurör Kadri Väling ütles Äripäevale enne selle küsimuse esitamist Kaasikule, et Õispuu küsis Kaasikult laenu mitu korda ja Kaasik keeldus selle andmisest ning Kaasik nähes, et Õispuu suhtumine oma töösse seejärel muutus, nõustus lõpuks Õispuule laenu andma-toim.)

Üks kord küsis ja üks kord sai laenu?

Teate, vist on ebamõistlik, kui ma nüüd hakkan Äripäevale rääkima tehingu olusid. Ma olen selle kokkuleppe teinud. Aitab sellest ka.

Kuidas täna sellele asjale tagasi vaatate. Kahetsete väga?

Loomulikult… loomulikult. See oli ju tohutu lollus… tohutu lollus.

Millega edaspidi tegelema hakkate?

Mis mõttes? Tööd teen. Ega ma siis sellepärast oma töötegemist…loomulikult ma ei tohi kasutada advokaadi nime. Aga ega keegi ei ole mul keelanud töö tegemist.

Inimesi nõustada?

Vaatame. Kui selle jamaga ühele poole saan, siis üritan natuke puhata. Ega mul ühtki tööd nüüd katki jää. Võib küll olla, et mõni mu juurde nüüd seoses selle jamaga ei tule aga ega ma ei jõua kõike tööd ka ära teha.

Selles mõttes ma konstrueerin natuke oma töö ümber. Mitu huvitavat projekti on tulemas.

Kokkuleppega jääte rahule?

Kuivõrd ta on kokkulepe, siis eks ma pean temaga rahule jääma. Eks elu näitab, mis…

Miks Te ei läinud pikema kohtumenetluse teed vaid valisite kokkuleppemenetluse? Kas peale vaadates tundus, et Teil ei ole sealt kindlat võitu loota?

Ei ole kindlat võitu loota.

Ma ei tunne kriminaalasju väga hästi. Oleks ma kriminaalasjade peal, siis võib-olla ma oleks ka rohkem mõtelnud, kui ma seda laenu andsin.

Kui lugeda seaduse teksti, siis tõepoolest võib sealt välja lugeda, kuivõrd seal olid minu klientide asjad, et ilmselt oleks mõistlikum olnud mitte anda seda laenu.

Kuivõrd mul puudus kindel veendumus (kuidas pistiseasi laheneb-toim.), ma käin kaks-kolm aastat kohut. Hoian seda asja ise kogu aeg päevakorras ja hoolitsen selle eest, et iga kord oleks pressile selline etendus (nagu täna kohtus-toim.) ja kolme aasta pärast öeldakse mulle, et ongi tõsi see.

Ma olen alati soovitanud, et kui selget perspektiivi ei ole, siis ära mine kohtusse. Laku oma haavad ära ja ma arvasin ka nüüd, et mõistlikum on, et ma kannatan selle kõik ära. Panen jälle paberid kokku ja püüan ära unustada.

Ma tean, kuidas kohtus võivad asjad venida. Mul ei ole ka kogemust, mis lõpptulemus oleks võinud olla. Võib-olla oleks öeldud, et see ei ole mingi pistis. Võib-olla…

Milliseks jäävad teie suhted Toomas Õispuuga?

Täiesti normaalseks. Ega mul ei ole ju temaga mingit kana kitkuda. Ma arvan, et ta on ka aru saanud, et A, ta ei oleks tohtinud mult seda laenu küsida või B, me oleks pidanud olema lihtsalt nutikamad. Aga me läksime seda nö kõige lapsikumat teed. Vormistasime lepingu ja ta maksis mulle selle raha tagasi. Enne tähtaega maksis tagasi, mis on ka kokkuleppes kirjas.

Ütleme nii, et kuni selle kaasuseni oli minu arusaamine pistisest ja altkäemaksust natuke teine. Aga noh, elu õpetab!