Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turud otsivad dollarile ja eurole sobivat asendust
Rohkem kui pool sajandit on USA dollar olnud mitte ainult Ameerika, vaid ka kogu maailma valuuta. Kuid juba enne hiljutist segast olukorda võla ülempiiriga oli dollar hakanud kaotama oma sära.
Seletus on lihtne: USA ei domineeri enam maailma majandust nagu varem. Selles valguses tundub mõistlik, et ka rahvusvaheline rahasüsteem muutub rohkem multipolaarseks.
Kas SDR (Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik) sobib asendama eurot ja dollarit, mis maailma majanduses domineerivad? SDRi väärtuse aluseks on neljast põhivaluutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia naelsterling.
SDRid võiksid olla keskpankadele ja valitsustele atraktiivne alternatiiv, kuid SDRide väljastamine on tülikas ning puuduvad turud, kus nendega kaubelda. Seega ei ole nad reaalne asendus eurole ja dollarile.
Alternatiivi otsingud. USA võlakriisi fiasko on tekitanud keskpankurites dollarite hoidmise suhtes kahtlusi, samal ajal kui Euroopa suutmatus lahendada oma võlakriisi, tekitab euro elujõulisuses suuri küsimärke. Praegu otsivad pankurid meeleheitlikult mõlemale valuutale tulemusteta alternatiive. Kullaturg on väike ja volatiilne. Hiina võlakirjad jäävad kättesaamatuks. Valuutad nagu Šveitsi frank, Kanada dollar ja Austraalia dollar on kombineeritult ikka liiga väiksed.
Kas aeg on SDRide rolli suurendada? Kas see oleks ainulaadne võimalus eemalduda USA Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga ikkest? Vastus on paraku ei. Nimelt moodustavad SDRi neljast valuutast koosneva korvi kombineeritult ligi 80% dollar ja euro. Valuutakorvi võiks ju laiendada kiiresti arenevate turgude valuutadega, kuid sellest oleks vähe kasu, sest USA ja Euroopa kokku moodustavad ikkagi poole maailma majandusest.
Uue reservi otsinguil. Parem mõte on juba praegu alustada tööd atraktiivsema globaalse reservvara loomiseks. Näiteks Yale University ökonomist R. Shiller pakub selleks välja globaalse majanduskasvuga seotud võlakirjad, mille väärtus varieeruks koos ülemaailmse kasvu või langusega.
See võimaldab keskpankadel omada finantsinstrumente, mis käituvad nagu laialt hajutatud aktsiaportfell. SKPga seotud võlakirjad pakuksid samuti kindlustust inflatsiooni vastu, reageerides ka SKP kasvule. Kuna enamik riike pole SKPga seotud võlakirju emiteerinud, on praegu ebareaalne oodata globaalse SKPga seotud võlakirjade väljastamist. Kuid kui soovitakse tõsiselt eurole ja dollarile alternatiivi leida, on globaalse majanduskasvuga seotud võlakirjad heaks alguseks.
Autor: Marek Kalda