E-kviitung säästab kõigi energiat

Birjo Must 24. august 2011, 00:00

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) loob koos IT-ettevõtete, kaubandusettevõtete ja riiklike organisatsioonidega e-kviitungi projekti, millest loodetakse tulevikus kasvatada e-teenuste sihtasutus.

"Uurime iga päev, kuidas ettevõtted saaksid paberimajanduse osakaalu vähendada. Ka lõpptarbijana vaatan, miks peaksin paberi võtma, kui võiksin tšeki elektrooniliselt saada," rääkis Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider sellest, et e-kviitungist on huvitatud kõik osapooled.

E-kviitung asendab poest saadava ostutšeki elektroonsega. Kasutaja tuvastatakse pangakaardi järgi ning seejärel kogutakse tšekid andmebaasi. Hiljem saab klient kviitungi elektroonselt otse kas mobiiltelefoni või arvutisse. "Peamine on, et inimene saab süsteemiga liituda vabatahtlikult," lausus Schneider.

E-kviitungi projektijuhi Pille Muni sõnul pole maailmas e-kviitungi idee päris uus, kuna näiteks Taiwan ja USA on juba astunud esimesi samme, et lahendus kasutusele võtta. Samas puudub seal üleriigiline terviklik süsteem ning olemasolevad rakendused on algelised. Seega kui süsteem Eestis tööle hakkab, on sel ka suur ekspordi potentsiaal.

"Nagu Taavi Kotkas on märkinud - kas teeme selle ise ära või ootame veel viis aastat ja vaatame, kuidas teised seda teevad," lausus Muni. Kogu teenuste pakett loojate kinnitusel veel valmis pole.

Kasu saab nii klient kui ka kaupmees. Kaupmehe jaoks on aga e-kviitungi süsteem kindlasti kasulik. "Praegu peab kaupmees kaardimaksete tšekke säilitama vist seitse aastat. Edaspidi saaks neid säilitada elektroonselt," tõi Schneider näiteks. Nii et kui nõusolek kaardikompaniidelt (nagu Visa, Mastercard - toim) on olemas, säästaks kaupmees tohutult aega ja raha.

Lisaks loob see ettevõtjale uued reklaamivõimalused, sest ta saab täpsemat infot tarbijakäitumisest, millega luuakse lojaalsusprogrammi uued võimalused.

Klient saab ise tellida, milliseid tšekke ning millistelt pakkujatelt ta andmebaasis näha soovib.

"Kui käin iga päev kaupluses ja ostan asju, millele peaks kehtima garantii, siis neid kõiki ei suuda ma paratamatult alles hoida," loetles Schneider e-kviitungi eeliseid. "Lisaks ka keskkonnasääst, sest miks mitte rohelist mõtteviisi arendada."

Paljud peavad kuu lõpus tööandjale kütusearved esitama, nüüd läheksid need elektroonselt tööandja süsteemi, kes peaks need lihtsalt üle vaatama, tõi Schneider veel süsteemi voorusi välja.

Schneider tõdes, et e-kviitungi tehniline lahendus pole veel lõpuni kirjeldatud ega välja arendatud. Üks väljakutse on kas või see, et panga kviitungid jõuavad süsteemi viitega. "Praegu ei ole kõikidele küsimustele kindlasti vastuseid, kuid otsime lahendusi," lausus ta.

Luuakse e-teenuste sihtasutus. E-kviitungi projektiga seoses hakkas ITLis poolteist aastat tagasi koos käima juhtgrupp, kes leidis, et on tarvis luua keskne kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille eesmärk on rajada ise uusi e-teenuseid ning võimalusi teistel ettevõtetel uusi e-teenuseid arendada.

"Tegemist on ühe laiema haardega koostööprojektiga eri sektorite vahel, sest hõlmatud on nii pangad, IT-ettevõtted, kommunikatsiooniettevõtted kui ka riigiasutused," rääkis Muni.

Asutajatele on kasulik see, et ta saab ise kaasa rääkida, milliseid teenuseid hakatakse ellu rakendama. Schneideri sõnul näeb Itella sihtasutuses pigem missiooniüritust ning sellest ei hakata raha teenima. See on ka kõigi teiste eesmärk, kinnitas ta.

Kui esialgu loodeti e-kviitungi katseprojektiga välja tulla juba selle aasta kolmandas kvartalis, siis tarbijani süsteem enne 2012. aastat ei jõua. Alates 2013. aastast loodavad asutajad luua veelgi enam uusi e-teenuseid, et neid seejärel juba välisriikidesse eksportima hakata.

Sihtasutuse administreerimise kulud kaetakse asutajaks astumise tasust ning avaliku sektori rahastust kasutatakse esialgse investeeringu elluviimiseks.

Muni sõnul saab sihtasutuse nõukogu liikmeks ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing