Eestlaste abiga kasahhide kaup maailma

Kasahstan on merepiirita riik, mis piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga. Kasahstanist läände jääb küll Kaspia meri, kuid otsest väljapääsu maailmamerele see neile ei anna. Mereäärse riigina on Eestil kasahhidele pakkuda nii mõndagi - Euroopa kõige idapoolsem meresadam asub Sillamäel, kõigest 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisest piirist, Eestis asuvad ka Läänemere kõige sügavamad sadamad.

Kasahhide pakutavad kaubakogused on suured. Nad on huvitatud keskmiselt 100 000tonniste laevapartiide müümisest, mis eeldab just sügavate sadamate olemasolu.

Eesti suudaks võrreldes teiste transpordikoridoridega pakkuda Kasahstani ettevõtetele madalamat logistikakulu transporditava kauba iga tonni kohta. Veebruaris toimus Astanas Eesti-Kasahstani Ärifoorum, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et Eesti võiks kujuneda Kasahstanile oluliseks mereväravaks nii Euroopa Liitu kui ka kogu maailma. Eestil on selleks arvestatavad eelised tänu süvasadamatele.

Kasahstan soovib arendada ka maismaaühendust. Koos Hiina ja Venemaaga taaselustatakse ajaloolist siiditeed, mille ots ulatuks Kasahstani transpordiministri Abelgazy Kussainovi kinnitusel Eestini. Hiinlased on oma kuuerajalise ja 3000 kilomeetrit pika kiirteega juba lõppjärgus.

Kasahstan ja Venemaa on alles alguses, kuid loodavad lähema paari-kolme aastaga oma osa teest valmis ehitada. Kiirtee põhjapoolseim punkt on planeeritud Peterburi. Euroopa Liitu siseneks kiirtee põhjapoolses otsas ja kasahhide sõnul just Eesti kaudu.

Eesti sobib Kasahstani kaupade jaotuskeskuseks. Kasahstani, Venemaa ja Valgevene Tolliliit tähendab, et Kasahstani jaoks on sõlmitud soodsad Venemaa kaubaveo tariifid ja kaubavahetuse mõttes on Kasahstanil ühine piir Läänega.

Juba praegu liiguvad mitmed Kasahstani kaubad Eesti kaudu ning Kasahstani Ekspediitorite Assotsiatsioon ja Eesti Logistikaklaster on kokku leppinud, et hakkavad regulaarselt vahetama informatsiooni potentsiaalsete kaubavoogude osas.

Arvestades ühiseid huve, võiks Eesti olla koht Kasahstani ettevõtetele ka kaubaterminalide ja jaotuskeskuste loomiseks ning oma kaupadele lisandväärtuse andmiseks.

Eesti ja Kasahstani valitsustevaheline komisjon tuli esmakordselt kokku alles eelmisel aastal. Sellest alates on eestlaste ja kasahhide vahel kokku lepitud tihe suhtlus.

Valitsustevahelise komisjoni teine istung toimus tänavu veebruaris Astanas. Suuremates valdkondades - transpordi ja transiidi, energeetika ning infotehnoloogia alal - on koostöö arendamiseks loodud eraldi töögrupid. Eesti osaleb Kasahstani korraldataval Ärifoorumil Pekingis. See annab meile võimaluse pikendada kaubaliiklust raudteel Eestist kuni Hiinani.

Sillamäe sadamal on Kasahstaniga toimiv koostöö. Nende kõige suurem naftakompanii Gazmonaigaz ekspordib oma naftatooteid meie sadama kaudu. Ligikaudu miljon tonni naftakaupa Kasahstanist liikus Sillamäe sadama kaudu eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopa riikidesse.

Loodame kaupade mahtu veelgi kasvatada. Lisanduda võiksid kivisüsi, vili, väetised, vedelkeemia ja metallid. Ka muldmetallide toorainet võiks tuua Kasahstanist. Huvi meie vastu on tundnud ka üks Kasahstani teraviljafirma ja uurinud teraviljaterminali ehitamise võimalusi.

Sellel kuul sõlmisime Nordeconiga ehituslepingu, mille käigus ehitatakse uus kailiin kogupikkusega üle 800 meetri. Kasutamiseks valmistatakse ette ligikaudu 40 hektarit konteiner- ja üldkaupade terminali territooriumit ja paigaldatakse vajalik taristu konteinerkraanade tööks. Uue terminali ehituse plaanime lõpetada 2012. aasta lõpuks. Terminali operaatorina näeksime hea meelega just mõnda Kasahstani operaatorit. Suured lootused on meil seoses sügisel Astanas toimuva messi ja ärifoorumiga TransitKazakhstan.

Juulis külastasid Muuga sadamat Eesti-Kasahstani valitsustevahelise komisjoni transpordi- ja transiidi alakomisjoni liikmed.

Tegime Kasahstani äridelegatsioonile pakkumised käidelda praegustes terminalides Kasahstani kaupu - näiteks naftat, naftasaaduseid, kivisütti, metalle ja tulevikus ka vedelgaase (LNG/LPG). Muugale kavandatava LPG terminali põhiliseks tegevuseks on planeeritud Venemaa ja Kasahstani vedelgaasi transiit ning Baltimaade, Poola, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Hollandi ja Prantsusmaa turgude varustamine LPGga.

Ruumi veel miljonitele kaubatonnidele. Kasahstan on suur viljatootja. Seda arvestades pakkusime kasahhidele ühe koostööprojektina võimalust kasutada Muuga sadamas asuvat viljaterminali. See terminal on oma 300 000 tonni mahutavate hoidlatega suurim viljaterminal Läänemere piirkonnas ja üks suurematest kogu maailmas.

Arvestades Tallinna Sadama terminalide võimsust ja kaubamahte, võimaldavad olemasolevad terminalid probleemideta läbi vedada aastas täiendavalt 10 miljonit tonni Kasahstani päritolu vedelkaupasid. Terminali saaks rajada ja opereerida Kasahstani investorite loodud ettevõte.

Tallinna Sadamas tegutseb kolm kivisöe laadimisega tegelevat terminali, mille kaudu on võimalik laadida täiendavalt vähemalt kaks miljonit tonni Kasahstani päritolu kivisütt.

Muuga sadamas asuval üldkaupade terminalil on pikaajalised kogemused Venemaa ja Kesk-Aasia riikide metallide laadimisel ja hoiustamisel. Terminal on samaaegselt tunnustatud börsiladu, mis võimaldab lihtsa protseduuriga hoiustamise ajal anda üle metalli omandiõigust. Terminal võimaldaks täiendavalt ladustada ligikaudu miljon tonni Kasahstani päritolu metalle.

Muuga tööstuspark oleks ideaalne koht. Tallinna Sadam on alustanud Muuga sadama idaosa laiendamist, mis võimaldab edasi arendada kaasaegseid süvaveekaidega terminale. Uutes terminalides saaks käidelda kõiki võimalikke Kasahstani eksportkaupu, sealhulgas metalle ja kivisütt. Terminali operaatorid saaksid olla Kasahstani ettevõtjate asutatud operaatorfirmad.

Tallinna Sadam on ette valmistanud tööstuspargi ala koos vajalike juurdepääsude ja kommunikatsioonidega Muuga sadama idaosas. Tänu heale juurdepääsule kõigile Muuga sadamas asuvatele terminalidele, on tööstuspark ideaalne asukoht kaupade jaotuskeskustele ja sadama infrastruktuuri lähedust vajavatele tootmistele, sealhulgas Kasahstanist saabuvate ja sinna suunduvate kaupade ladustamiseks ja ümbertöötlemiseks.

Koostöös Kasahstani raudteega oleme just käivitamas uut konteinerrongi Baltica-Transit 2. See hakkab kaupa vedama Eestist Kasahstani idaosasse. Ühisprojek hõlmab Eesti, Läti, Leedu ja Kasahstani raudtee-ettevõtteid.

Teises etapis on plaan pikendada marsruuti Loode-Hiinani. Aasia-suunaliste raudteevedude edukuse võti on marsruutrongid, mille vagunigruppe teel ei lahutata, ja graafikust tulenevad kindlad tähtajad. Baltica-Transit 2 marsruudil sõidab kaks rongi kuus. Planeeritav kaubamaht on plaanis kasvatada kahe aastaga 10 000 TEUni.

Autor: Andres Valgerist