Intelligentsed veosed jagavad enda kohta infot

Informatsioon ja saadetis ei pruugi liikuda korraga, tavapärased on olukorrad, kus kaup on jõudnud terminali või lattu, kuid info (või osa sellest) pole veel saabunud. Samas juhtub iga päev ka vastupidist - info kauba saabumisest on olemas, kaupa ennast aga mitte.

Mõlemal juhul tekib segadus, millega kaasneb kaupade liikumise seiskumine või aeglustumine tarneahelas, logistikateenuse halvenenud kvaliteet ja lisakulud. Kannatab tarnevõime, teenusepakkujate suutlikkuses pettuvad kliendid, tarbijad aga on sunnitud peatuma tühja riiuli ees.

Saadetise ja sellega seotud info ühendamine võimaldab muuta veo- ja tarneahelad kindlalt toimivateks, mis vähendab vigade arvu ja parandab tarnekindlust.

Soome logistikateadlased tehnikauuringute keskusest (VTT Technical Research Centre of Finland) eesotsas professor Martin Ollusega loovad intelligentse veose kontseptsiooni. Järgnev tekst on kokkuvõte tema Peterburis tehtud ettekandest "Intelligentne veos ja jätkusuutlik logistika".

Tehnoloogia areng võimaldab intelligentseid veoseid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng on teinud võimalikuks ülemineku kaubaveo tsentraliseeritud jälgimiselt detsentraliseeritud jälgimisele ja veoste liikumise juhtimisele, kasutades intelligentse veose kontseptsiooni.

Intelligentne veos on suuteline ennast identifitseerima ehk olema teadlik oma olemasolust ja sellega seotud infost, tuvastama end tarneahelas ja veoprotsessis ning kirjeldama end avalikes kommunikatsioonivõrgustikes. Intelligentne veos võib olla nii täislastis veoühik kui ka osakoorem, nii väikesaadetis kui ka üksik veopakend.

Iseenda tuvastamise all mõeldakse, et veos pakub oma asukohast, staatusest ja eesseisvatest logistikatoimingutest ise huvitatud kasutajatele ja süsteemidele aktiivselt infot.

Veosed jälgitavad kõikjal. Intelligentne veos suhtleb interaktiivsete objektide (transponderiga varustatud veok või veoühik, logistikataristu objekt) ja sellega seotud infosüsteemidega (veograafikud, positsioneerimine jne). Integreerides intelligentse veose avalike arvutivõrkudega ja kaasates mobiilside ning veokite ja veoühikute positsioneerimisseadmed, tekib võimalus jälgida veoste liikumist kõikjal, kus on olemas mobiilside.

Intelligentse veose kontseptsiooni laiaulatusliku kasutuselevõtuga tekib kasu logistikas ja tarneahela juhtimises: suureneb võime jälgida saadetiste liikumist ja käsitleda neid veoprotsessis nõutud tingimuste järgi, paraneb transpordivõrgustike efektiivsus, sest logistikateenuste pakkujate, operaatorite ja ametkondade vahelise koostöö sünkroonsus suureneb, ning logistikasüsteemide toimimine muutub jätkusuutlikumaks.

Et toimuks massiline üleminek intelligentsetele saadetistele, tuleb eelnevalt muuta infokanalid saadetisekeskseteks. Olemasolevatel tehnoloogiatel ja standarditel baseeruv saadetisekeskne infoahel pakub tarneahela liikmetele automaatselt infot saadetise asukohast: saadab veose staatuse kohta infot kogu kauba liikumise kestel ning võimaldab veosel veoahela osaliste ja ümbritseva keskkonnaga interaktiivselt suhelda. Kõik see nõuab saadetisekesksete infosüsteemide olemasolu ja osalemist andmevahetuses.

Veoste tsentraliseeritud jälgimise kontseptsiooni võimalik asendumine detsentraliseeritud jälgimise ja liikumise juhtimise kontseptsiooniga võib tähendada logistikas ja tarneahela juhtimises paradigma vahetumist.

Selleks et veoste tsentraliseeritud jälgimise kontseptsioon vahetuks tulevikus detsentraliseeritud jälgimise ja liikumise juhtimise kontseptsiooni vastu, peab saadetis omandama uuel tasemel võimekused: otsuste autonoomne vastuvõtmine (intelligentne veoagent), veotoimingute iseseisev algatamine (sõltumatu käitumine), oma staatuse iseseisev monitoorimine ja registreerimine, autonoomne ligipääs logistikateenustele, samuti ETA (estimated time of arrival) prognoosimine, saadetise andmete kirjutamine ja lugemine ning oma asukoha tuvastamine veoahelas.

Autor: Ain Tulvi