Swed tõstis SKP kasvu prognoosi

„Eesti on väga hästi hakkama saanud. Meil peaaegu olematu valitsuse võlg ning oli ka ülejääk eelarves eelmisel aastal,“ rääkis Swedbanki peaökonomist Annika Paabut tänasel pressikonverentsil. Pank tõstis ka  Eesti majanduse tänavuse kasvuprognoosi 6,7 protsendini, viidates oodatust oluliselt paremale majanduse arengule selle aasta esimesel poolel. Tänavu kevadel prognoosis Swedbank Eesti selle ja järgmise aasta majanduskasvuks 4,5 protsenti. Järgmisel kahel aastal ootab pank värske ülevaate põhjal Eesti majanduskasvu aeglustumist – ühelt poolt mõjutab aeglustumist väga kiire areng sel aastal ja teisalt maailmamajanduse kesisem areng. Maailmamajanduse arengud on panga hinnangul olnud viimasel ajal oodatust mõnevõrra kehvemad.

Eesti majanduse puhul on Paabuti sõnul üllatuseks investeeringute ning eratarbimise panus. Ekspordi reaalkasv sellel aastal on 21,9%, järgmistel aastatel eksport aeglustab märkamisväärselt.

„Investeeringute mahu kasv on olnud kiirem, seda on mõjutanud see, et ettevõtete kindlustunne on kasvanud. Ettevõtted on piisavalt konkurentsivõimelised. Samuti toetab seda kasvu ka jätkuvalt ELi fondid,“ rääkis Paabut. Ta lisas, et ka tarbijate kindlustunne on oluliselt paranenud.

Pank usub, et reaalpalga kasv siiski sellel aastal tuleb, kuigi esimeses kvartalis see kahanes. Selleks aastaks prognoosib pank 2% ning järgmiseks aastaks 3% reaalpalga kasvu.

Samuti läheb ka meie peamistel kaubanduspartneritel Põhjamaadel hästi. „Positiivne on see, et neil ei ole eelarve puudujääki,“ märkis ökonomist. Ta lisas, et jätkub konservatiivse eelarvepoliitika ning investeeringute kasv Rootsi ning Soome.

Läti ja Leedu kasvavad jõudsalt ning kasv jätkub. „Läti ja Leedu on endiselt meie jaoks olulised ekspordipartnerid, kuid siiski oleneb kõik poliitilistest otsustest. Leedu parlamendi valimised on järgmisel aastal. 

 „Meie eeldusel euroala ei lagune, saadakse hakkama võlgadega, kuid raskused seisnevad ikkagi eelarves,“ märkis Paabut. Tema sõnul suudetakse probleemidega tegeleda ning tuuakse reforme ettepoole. „See võimalus loomulikult on, et euroala laguneb, sest üks asi on need raskused riikides, aga teine asi on see, kui paralleelvaluutana tulevad käibele valitsuse võlakirjad,“ selgitas Paabut.