Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Prantsusmaa rikkad valmis rohkem maksu maksma

Sirje Rank 25. august 2011, 00:00

Eile avalikustas Prantsusmaa valitsus täiendavad kokkuhoiumeetmed selleks ja tulevaks aastaks, et kindlustada riigi reitingu püsimine tipptasemel AAA, millest sõltub otseselt ka abipakettide rahastamine euroala hädalistele.

Vahetult enne seda teatas grupp Prantsusmaa kõige jõukamaid inimesi ja firmajuhte avalikus pöördumises, et valitsus võiks neilt raskel ajal ühekordse erakorralise maksuga riigi kassasse rohkem raha võtta.

"Ajal, mil eelarvedefitsiit ja võlakoorma kasv ohustavad Prantsusmaad ja Euroopat ning mil valitsus kutsub kõiki üles solidaarsusele, tunneme vajadust anda oma panus," seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud alles läinud aastal maksudest kõrvalehoidmisega skandaali sattunud kosmeetikaimpeeriumi L'Oréal pärijanna Liliane Bettencourt, Euroopa rikkaim naine, ning veel 15 jõukat prantslast. Teiste seas naftahiiu Total tegevjuht Christophe de Margerie, suurpanga Société Générale'i tegevjuht Frédéric Oudéa ning PSA Peugeot Citro?n'i tegevjuht Philippe Varin.

Rikaste pakkumine õigel ajal. See on väga ajakohane abi president Nicolas Sarkozyle, kes taotleb kaheksa kuu pärast toimuvatel presidendivalimistel uut ametiaega ning peab leidma kuldse kesktee närviliste turgude rahustamiseks ja samal ajal valijate poolehoiu hoidmiseks.

Eelarvedefitsiidi kärpimise eesmärkidest mingit taganemist olla ei saa, kinnitas president nädalapäevad tagasi, kui juba ka Prantsusmaa suuremad pangad turgude rünnaku alla sattusid. Spekuleeriti, et AAA riikidest kõige suurema võlaga Prantsusmaa võib USA järel järgmise arenenud riigina tippreitingust ilma jääda.

Eesmärgi täitmiseks - kärpida defitsiiti läinud aasta 7,1 protsendilt SKPst tänavu 5,7%-le ja tuleval aastal 4,6%-le SKPst, tuleb valitsusel sel ja tuleval aastal kulusid kärpida ja tulusid suurendada kokku 14 miljardi euro suuruses summas. Ülesande teeb raskemaks majanduskasvu täielik seiskumine teises kvartalis, mille taga oli eelkõige eratarbimise järsk langus.

Põhirõhk maksusoodustuste kärpimisel. Üldised maksutõusud, nagu käibemaksu tõstmine, on president defitsiidi katteks välistanud. Üks Sarkozy põhilubadusi presidendiks saades oli, et makse ei tõsteta. Nii on põhirõhk maksuseaduse aukude lappimisel ehk maksuerisuste kaotamisel, millest võiks rahandusministeeriumi hinnangul riigikassasse laekuda 75 miljardit eurot aastas.

Ühed kõige kulukamad erandid maksuseadustes said tehtud just praeguse valitsuse ajal. Otsus alandada restoranide käibemaksu, mis jõustus 2009. aastal, läheb riigikassale maksma 3,1 miljardit eurot aastas. Ning maksuvabastused ületunnitöölt, mis pidi andma prantslastele võimaluse soovi korral rohkem töötada ja teenida, jätavad riigi ilma 4,5 miljardist eurost aastat.

Erandiks lubadusele, et maksud ei tõuse, saab ilmselt just jõukamate prantslaste maksustamine. Kavandatavast maksutõusust rehkendatakse aastas umbes 300 miljonit eurot täiendavat tulu, mis ei ole siiski defitsiidi ja võlakoorma jaoks kuigi suur summa. Küll aga on sellel suur poliitiline ja sotsiaalne tähtsus.

"Selleks, et Prantsusmaal mingeid kokkuhoiumeetmeid aktsepteeritaks, peavad need tunduma õiglased. Rikkaimate maksustamine jätab kogu paketist õiglasema mulje. Erilist abi sellest ei ole, kuid sellel on reaalne poliitiline ja sotsiaalne tähtsus," kommenteeris ajalehele Financial Times BNP Paribas' panga osakonnajuht Dominique Barbet.

Oma pöördumises rõhutasid ka Prantsusmaa superrikkad, kes nii nagu Warren Buffett USAs soovitasid rikastelt suuremat panust nõuda, et sisuline ja kestlik lahendus Prantsusmaa võlaprobleemidele saab olla ikka vaid avaliku sektori kulude kärpimises.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing