Kokkuhoid toob dividendiks miljoneid

Kadri Jakobson 26. august 2011, 00:00

"Mõtlesime, et kuna praegu on kriisiperiood ja mine tea, mis juhtub, siis sellepärast nii otsustasime," põhjendas Ida-Virumaal Jõhvis ja Illuka vallas tegutseva perearstikeskuse SHM Medicor üks omanik Marina Šalkauskene dividendide maksmist.

Kahe arsti ja ühe õega perearstikeskuse omanikud võtsid mullu välja aastatega kogunenud jaotamata kasumi - kokku 1,4 miljonit krooni, mis tõi neile perearstide dividendide edetabelis esikoha. Tänavu kavatseb arstikeskus omanikele välja maksta koguni 1,9 miljonit krooni.

Kui Šalkauskene töötab perearstina Jõhvis, siis tema abikaasa Sergii Svereniak Illuka vallas. Mehe patsiendid on muuseas ka Kuremäe kloostri nunnad.

"Oleme töötanud kümme aastat ja pole järelejäänud raha kordagi kasutanud. Dividende oleme maksnud kaks viimast aastat," kinnitas Šalkauskene.

"Kindlasti ei kannata patsiendid." SHM Medicor sai haigekassalt üldarstiabiteenuste osutamiseks mullu ligi 2,46 miljonit krooni. Ettevõtte kasum oli tagasihoidlik, vaid 46 346 krooni. Kolme töötaja tööjõukuluks deklareeriti üle miljoni krooni.

"Tööd on kindlasti palju, samas on see hea näitaja, et praegusel ajal on tööd palju. Me ei ole kunagi kartnud, et tööd on palju. Me pole kunagi majandanud nii, et keeldume uuringutest, mida patsient tahab," kinnitas küsitletu, et kasumit ei teenita patsientide arvel.

Ja raha lihtsalt jääb üle? "Ikka jääb. Kui ma tööle tulin, oli päris raske. Nimistus oli 900 inimest ja enamik neist lapsed. Praegu ei saa kurta. Minu nimistus on umbes 2500 inimest, teisel arstil 1200. Et teine arst töötab Illuka vallas, siis on kulutused, näiteks transpordile, suured. Vasknarvasse on üle 30 kilomeetri, kui visiite teha," rääkis Šalkauskene. Ta lisas, et arstikeskust toetab ka vallavalitsus, mis andis neile ruumid kasutada tasuta.

"Kindlasti ei kannata patsiendid. Me töötame kella 8-20 ja nii palju, kui vaja. Praegu on mul puhkus, aga olen töö juures. Me ei võta ka visiiditasu, samuti tasu tõendite väljakirjutamise eest. Ma arvan, et raha lihtsalt kogunes sellepärast, et me ei võtnud kunagi dividende välja. Aga praegu on kriisiperiood, euro tulek ka ja… Tuli nii suur stress, et äkki kaotame selle (raha)," selgitas doktor dividendide maksmist.

Ta lisas, et vähenenud lepingumahu juures kuluvat nüüd mitu aastat enne, kui kasumiraha taas kogunema hakkab.

Haigekassa saja suurema lepingupartneri seast maksis mullu omanikele dividende ligi 70 perearstikeskust - kokku üle 26,4 miljoni krooni. Samas on perearstide lepingumahud koefitsientide alandamise tõttu vähenenud ning paljud perearstid on majandusaasta aruandes välja toonud, et vähenenud on ka ravikindlustatute arv.

Ometi on dividendisumma jäänud aastast aastasse stabiilseks, osal firmadest on see võrreldes 2009. aastaga väiksem, osal aga suuremgi. Vähemalt kolm perearstikeskust on kuulutanud ka selleks aastaks välja üle miljoni krooni küündivad dividendid. SHM Medicor maksab välja 1,9 miljonit ja Magdaleena Tervisekeskus ning Klein ja Ollikainen üle 1 miljoni krooni.

Igal aastal üle miljoni krooni. Magdaleena Tervisekeskus maksis ka 2010. aastal dividende üle miljoni krooni. 2011. aastal on otsustatud dividendideks maksta kogu mullune jaotamata kasum ehk taas üle miljoni krooni. Nelja arstiga Magdaleena Perearstikeskus rendib ruume Ida-Tallinna keskhaiglalt ning tegutseb haigla Magdaleena tänava korpuses.

Tabasalu Perearstikeskuse omanikud Vika Toom ja Hille Kaun võtsid mullu dividendidena välja 1,1 miljonit krooni. Kui arvestada, et tegev- ja kõrgemale juhtkonnale 2010. aastal makstud tasu ulatus üle 533 000 krooni, teenisid Toom ja Kaun palga ja dividendidena kuus keskmiselt ligi 68 000 krooni.

2009. aastal maksti dividendina välja 300 000 ja jaotamata kasumit oli kogunenud 1,9 miljonit krooni. Perearstikeskuse nimistus on üle 3600 inimese.

Kuidas on võimalik perearstil nii palju raha kokku hoida, et üle miljoni krooni dividende maksta?

Magdaleena ja Tabasalu Perearstikeskuse omanikud Äripäeva täpsustavatele küsimustele ei vastanud.

Üks vähestest, kes sellele mõistatusele natukegi vastab, on Kivilinna Perearstikeskus. Majandusaasta aruandes nenditakse: samas teadvustab OÜ Kivilinna Perearstikeskus juhatus, et kasumit ei teenitud mitte tulu suurenemise, vaid kulude hoolika jälgimise ning vajalike investeeringute tulevikku lükkamise otsuste tõttu.

Perearstikeskustel 12,6 miljonit krooni jaotamata kasumit. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ruth Kalda täiendab, et perearstikeskuse ainus sissetulek ei ole alati vaid haigekassast lepingu järgi saadav raha.

"Lisaks patsientide ravimisele võivad perearstikeskused osutada ka teatud tasulisi teenuseid, osaleda teadus- ja ravimiuuringutes ning koolitus- ja arendusprojektides, mille eest samuti makstakse. Neid tegevusi jätkati aktiivselt ka majanduslikult raskemal perioodil. Erinevused on perearstikeskuseti ka kommunaalmaksetes ja rendihindades. Nende suurus kujundab samuti lõpliku kasumi suurust," selgitas ta.

Aastatega on kõige suurema rahavaru kogunud Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus, mille jaotamata kasum ulatub 12,6 miljoni kroonini. Raha on tähtajalistel hoiustel ning omanikel on võimalus dividendidena välja võtta ligi 10 miljonit krooni.

Sajast suuremast perearstikeskusest jäi mullu kahjumisse 17. Suurima, üle miljoni krooni küündiva miinuse teenis perearstikeskus Medicum.

Paljud perearstid võtavad palgalisana välja dividende, millelt ei pea tasuma sotsiaalmaksu, ehkki lõviosa perearstide käibest tuleb samas sotsiaalmaksuraha jaotavalt haigekassalt.

Kusagilt jookseb piir, kus võib rääkida sotsiaalmaksuvabast palgast dividendide näol, leiab puhkuse ajal sotsiaalminister Hanno Pevkuri asendav rahandusminister Jürgen Ligi. "Kuni ettevõttes makstakse turupõhist palka, on dividendide näol tegu majandustegevuse loomuliku elemendiga, mis sõltub konkurentsivõimest, müügist, investeerimisest, efektiivsusest jne. Palk on üsna jäik kuluelement ja selle fikseerimine riskantsel tasemel polegi mõistlik," ütles Ligi.

"Aga kusagil on - mitte ainult meditsiinis - see piir, kus võib rääkida sotsiaalmaksuvabast palgast dividendide näol," ütles Ligi.

"Probleem on selle piiri õiglane ja juriidiliselt vettpidav määramine. On fakt, et kõige sõnakamad on selle vastu olnud advokaadid, kes on korraga osavad kohtuskäijad ja maksuoptimeerijad. Olen kuulnud isegi praktikast, kus büroo omanik jagab enda võetud dividende kolleegidele palgaks," väitis Ligi.

Ettevõtjast perearstil majandusrisk. Perearstid tegutsevad peamiselt äriühingu või FIEna ja iga ettevõtjast perearst võtab endale sellega ka majandusriski, nentis Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ruth Kalda.

"Samas, hea majandustegevuse üks tulemus on kasum, mida võib vastavalt äriseadustikule dividendidena välja võtta. Igal juhul makstakse kõikidele perearstikeskuse töötajatele välja palk sellisel määral, nagu see on sõlmitud tervishoiutöötajate palgakokkuleppes," kinnitas ta. Kalda sõnul teeb sotsiaalministeerium regulaarselt uuringuid tervishoiutöötajate tunnipalga kohta ja uuringu analüüsis kasutatakse ka maksu- ja tolliameti (MTA) andmeid dividendide ja sotsiaalmaksu maksmise kohta.

"Siiani ei ole probleemina täheldatud, et palka makstaksegi vaid dividendide näol. Jah, teatud osa palgatulust võetakse dividendina välja, kuid see vastab ettevõtluse reeglitele. Piirata perearste dividendide väljavõtmisel ja maksustamisel rohkem kui teisi ettevõtjaid ei ole õigustatud," toonitas Kalda.

Haigekassa rahastamisega rahul. Perearstid tegutsevad äriettevõtetena ning dividendide maksmine on sel puhul lubatud tegevus, teatas haigekassa tervishoiuosakonna juhataja Triin Habicht. "Haigekassa pädevuses ei ole anda hinnangut, kas dividende makstakse maksudest kõrvalehoidmiseks. Maksustamise osas on pädev asutus MTA," ütles ta. "Haigekassal ei ole õigust sekkuda tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas perearstide, majandustegevusse ning seda kontrollida," lisas ta.

Habicht märkis samas, et haigekassa toetab füüsilisele isikule makstavate dividendide maksustamist sotsiaalmaksuga, mis on kooskõlas ka 2010. aasta aruande "Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks" soovitustega.

"Meie hinnangul toimib perearstide tänane rahastamismudel üsna hästi ja põhimõttelisi muudatusi see ei vaja, pigem edasiarendamist. Praegu toimub näiteks perearstidega arutelu pearaha vanuserühmade diferentseerimise suurendamise võimalikkuse üle, et arvestada eri vanuses inimestega seotud eeldatavaid kulusid paindlikumalt."

Dividend sissetuleku loomulik osa. MTA nendib, et kui perearstist ettevõtjal on palk ja maksud makstud, siis dividendid ametit ei huvita. "Põhisõnum on, et äriühingu omaniku tulu investeerimisest on dividend ehk passiivne tulu. Kui dividendi saaja ka aktiivselt tegeleb kasumi teenimisega, on väljamakse puhul tegemist palga ehk aktiivse tuluga. Maksuhaldur jälgib, et töötasu suurus vastaks tööpanusele," selgitas MTA. Asutuse esindaja lisas, et MTA kontrollib firmasid oma riskianalüüsile tuginedes. Arste polevat eraldi sarnaselt näiteks mesinikega siiani luubi alla võetud.

"Dividendid on paljude perearstide sissetulekute loomulik osa, mitte erakorraline boonus, mida teenitakse patsientide või riigi arvel," ütles riigikontrolli vanemaudiitor Meelis Peerna.

"On tõsi, et osa sissetulekust dividendidena välja võttes maksab perearst maksudena riigile vähem kui täieliku palgatulu korral, kuid see ei ole koht, kus perearste süüdistada. Sellised mängureeglid on kehtestanud riik. Iseenesest on ju hea, kui perearstid suudavad ettevõtlusega lubatud vahenditega oma sissetulekut pisut kasvatada ja seeläbi ka tööd paremini teha, ning mis kõige olulisem - teha seda Eestis," lausus ta.

Perearstisüsteem ei täida tervishoius kõiki talle pandud ülesandeid, leidis riigikontroll aprillis avaldatud auditis.

Näiteks ei osuta perearstid alati kokkulepitud teenuseid ja saadavad patsiente eriarsti konsultatsioonile ka siis, kui seda pole vaja.

39% patsientidest pöördus erakorralise meditsiini osakonda põhjendamatult, sest oleks pidanud abi saama hoopis perearstilt, ning üle poole kardioloogi konsultatsioonile suunamistestki olid tegelikult põhjendamatud, avastas riigikontroll muu hulgas.

Lisaks on perearstiabi kättesaadavus halvenenud ja ooteajad pikenenud ning suur probleem on süvenev personalipuudus.

Kui perearstiabisüsteem ei toimi, toob see kaasa lisakulu ravikindlustuse eelarvele, leidis riigikontroll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing