Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulevikust süngelt, kohati ka konstruktiivselt ja roheliselt
Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel "2031" mõtisklevad kunstnikud tuleviku ja inimliku seisundi võimalikkuse üle muutuvas maailmas.
Vaataja ette on toodud erinevas lagunemisastmes abstraktselt ekspressiivseid maale. Lendavad mustad palakad ja kogutakse relvi, vastukaaluks ei puudu konstruktiivne maalilaad ning rohelised ideed.
"Eelmise sajandi teisel kümnendil Itaaliast alguse saanud industriaalne futurism kutsus üles ehitama uut inimest, see sai omamoodi maailmasõja ettekuulutajaks," mainis kuraator Veiko Klemmer.
"Ameerikas 1950. ja 1970. aastatel sci-fi'ks arenenud futurismi pildikeel koosnes üldjuhul rikkalikest värvidest ja konkreetsetest fantastilistest objektidest, nagu ülikõrged pilvelõhkujad, täisautomaatne linn või kauged kosmosereisid, kus inimest nähti kui selle kõigega mängijat. 1990ndate Jaapani küberpungi laine populariseeris eskapismi digitaalmaailma ja inimese versiooni 2,0 võimalikkust," lausus Klemmer.
Nüüd, pärast läänemaailma vabaduseillusioonide purunemist, loodusressursside väidetavat peatset lõppemist ning 7 miljardi tarbijaks kodeeritud inimese purunema määratud unistusi paremast elust on pilt tulevikust üpris trööstitu," tutvustas kuraator näitusel näha saavate tööde keskset temaatikat.
Maalijate väljapanekuga astuvad tahes-tahtmata dialoogi ka Taavi Talve ja Denes Farkase Tartu kunstimajas avatud ühisnäitus "Joonealused" ning Uku Põllumaa kureeritud ülevaade "Ehitamata Tartu" metaarhitektuurist.
Autor: ÄP