Parts: Eesti Energia võib väljapoole investeerida küll

Hannes Sarv 29. august 2011, 00:00

Eelmisel esmaspäeval külastasite Baltikat - ostsite midagi kaasa ka? Veel mitte, ei jõudnud.

Aga mis teie ülikonna mark on? Ma vaba aja ülikondi olen isegi ostnud Baltikast. Ma olen üldiselt kasutanud ikka rätsepateenuseid.

Saan aru, et teie visiit ettevõttesse oli mõeldud ettevõtte toetuseks keerulisel ajal? Kindlasti. Baltika on 20 aasta jooksul teinud läbi sisulisi muutusi, mida ei saa rääkida kõigi tekstiiliettevõtete kohta. Nad on olnud väga loomingulised. Kuna palju on sõnumeid olnud, et neil on teatavaid raskusi, siis mis jääb majandusministril muud üle, kui saada natuke detailsemat pilti ja kuulata, mis on ettevõtte juhtkonna nägemused. Kindlasti arutada, mida saaks koos riigiga teha. Ma ei räägi rahalisest väljaaitamisest, sest seda Baltika ei vaja. Mul jäi ettevõttest väga hea mulje.

Millised on Teie hinnangul Eesti ettevõtluse praegused probleemid? Eesti majanduse jaoks on väljakutse number üks ettevõtlusaktiivsus. Aga me ei pea rääkima lihtsalt ettevõtlusaktiivsusest, vaid võimekusest luua ettevõtteid, mis on rahvusvahelise perspektiiviga. See ei tähenda, et me ei peaks tähele panema näiteks väikeseid poode või kedagi teist, kes puhtalt siseturule töötavad.

Ma hoopis kiidaksin Eesti ettevõtjaid. Me oleme tihti rääkinud, et avalik sektor tuli kriisist välja, ühines euroga. Aga kriisi eesliini raskust kandis ikkagi Eesti ettevõtja. Me oleme lühikese ajaga kasvatanud kõvasti ettevõtete tootlikkust. Eksport on kasvanud. Me räägime siin peaaegu 20% uutest eksportijatest kahe aasta jooksul. See tähendab väga kiiret ümberorienteerumise võimet.

Meie mõtlemine ettevõtluses peab muutuma rahvusvaheliseks. Hea on see, et meil on näiteid - Skype, Estonia klaver või ka Tallink. Eluterve riik ja ühiskond vajab oma ettevõtjaid, see on selge.

Teil on sel aastal plaan üle vaadata taastuvenergia toetuste süsteem? Mida me saame teha, on muuta seadust. See on kavas ja me loodame septembris mingi eelnõu lauale panna.

Mõtlete, et kas oli siin see seos selle jaamaga, mille puhasrentaablus mullu oli 42% (endise Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa arendatud ja hiljem hiigelkasumiga Dalkia kontsernile müüdud Väo jaam - toim)?

Fakt on see, et 2007. aasta seadus võeti vastu teadmisega, et elektrit müüakse reguleeritud hinnaga. Praegu müüvad kõik tegutsevad taastuvenergia ettevõtted elektrit otse turule ja turuhinnaga. Reguleeritud hind on olnud kõik need aastad madalam kui börsihinna keskmine. Ehk teisisõnu tähendab see seda, et toetus tuleb siduda turuhinnaga. Keegi ei keela elektritootjal müüa elektrit sinna, kus nad saavad selle eest kõige rohkem tulu.

Omaaegne seadus ei arvestanud seda muutust elektriturul. Ja seetõttu peab uus seadus puudutama ka neid investeeringuid, mis on tehtud varem.

Eelmisel aastal võttis valitsusjuht väga teravas toonis valitsuse pressikonverentsil selle vastu sõna. Kuidas Te muidu Andrus Ansipiga läbi saate? Väga hästi. Ega neid avalikke sõnavõtte ei maksa nii interpreteerida, nagu keegi tülitseks.

Põhimõte ja soov on ikkagi selline, et taastuvenergia toetused oleksid õiglased. Meie arvates on need praegu ülemäära kasumlikud. Euroopa Liidu kokkuleppe järgi pidi meil 2010. aastal taastuvelektri osakaal olema 5,1%. Meil oli 10%. Sellel rahvusvahelisel kohustusel on täiendav koormus meie majandusele ja me oleme seda kohustust täitnud ennaktempos. On selge, et taastuvenergeetikasse tuleb edasi investeerida, aga riigil peab olema mingisugune kontrollhoob.

President Toomas Hendrik Ilves võttis hiljuti sõna ja kahtles Eesti Energia (EE) osa investeeringute mõttekuses. Ka Ansip on öelnud, et enne võiks Setust Saareni kõik korras olla, kui kõrge lennuga Jordaaniasse lennata. Mis Teie selle peale kostate? Minu seisukoht on olnud kogu aeg see, et Eesti Energia kodune majandus peab olema perfektne. Ma arvan ka, et Eesti Energia nõukogu ja juhatus pingutavad selle nimel. Ma ei ole aga nõus Ilvese väljaütlemisega. Selline tehnoloogia eksport on väga mõistlik. Kui me vaatame praegu Eesti Energia investeeringuid, siis Jordaania ja Ameerika projektid on praegu sellises faasis, kus tegelikud investeeringud ei ole veel märkimisväärsed.

Me ei saa ju pahaseks sellepärast, et kõik majad alates Eesti iseseisvumise taastamisest ei ole veel värvi näinud. Samamoodi on ka nende elektripostidega. Aga väljapoole investeerimine on teine teema.

Kuidas see teine teema on? See on põlevkivitehnoloogia eksport. Mõelge nüüd teistpidi - kui meil ei oleks Jordaania ja USA projekti? Nii lihtne oleks. Minul oleks lihtne. Käol (EE nõukogu esimees Jüri Käo - toim) oleks lihtne. Liivel (EE juhatuse esimees Sandor Liive - toim) oleks lihtne. Sest siis me ei peaks sellega tegelema.

Miks me neid investeeringuid teeme? Kui me suudame selle tehnoloogia viia usaldusväärselt toimiva turu peale, siis tõenäoliselt on meie enda elektri hind pikas perspektiivis meie tarbijale kõige mõistlikum.

Ega me ostujõu poolest ka just ei hiilga. Ei hiilga, aga me räägime nominaalist. Elektri puhul on suhteliselt suured vahed. Aga arusaamatu on minu jaoks käsitlus, et Eesti Energia ei tohiks väljaspool midagi teha. Me räägime elektriturust, me räägime Euroopa Liidust siseturust ja nüüd ütleme oma energiafirmale, et ta ei tohi isegi Lätti minna. Kes see siin kutsub majandusministrit pehmelt öeldes kuriteole? Meie vastutus siin on riigi vara väärtust kasvatada. Nüüd öeldakse, et käituge nagu ullikesed, suruge riigi vara väärtus alla. Kuulge - see on ju üleskutse kuriteole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing