Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohkem avameelset netivaba suhtlust!
Uuringud näitavad, et internetis on inimese jaoks valetamine tunduvalt lihtsam kui näost näkku suheldes. Ka pastaka ja paberi abil asju kirja pannes on valetamisvõimalus märksa väiksem kui mõtteid virtuaalselt arvuti ja klaviatuuri abil väljendades. Samas kui võrrelda e-kirju ja traditsioonilisel moel paberil koostatud kirju või dokumente, on viimastes valetamine tunduvalt harvemini esinev nähtus kui virtuaalsetes vormides.
Peale selle selgub uuringutest, et internetis suheldes teevad inimesed arvuti vahendusel rohkem märkusi, mis väljendavad mittenõustumist, ja vähem selliseid, mis pingelist olukorda leevendaksid. Seega käitume me netis järsemalt ja julmemalt ning meie emotsionaalne intelligentsus, mis muidu võib olla kõrge, ei pääse netis suheldes nii palju esile kui netivabas suhtluses.
Uuringute tulemused näitavad ka, et see, mida me trükime, pole päris see, mida ütleksime näost näkku suheldes, ning et vestluspartnerid reageerivad sellele väikesele muudatusele meie käitumises.
Seega isegi sel juhul, kui tegu pole anonüümsusest tingitud kriitikameele puudumisega, pole eesmärgi saavutamiseks lihtsam ja kiirem viis mitte e-kirjade kirjutamine ja memode saatmine, vaid lühike telefonikõne või - mis veel parem - kohtumine.
Põhjus, miks me internetis tavasuhtlemisega võrreldes jäisemalt käitume, on teadlaste arvates see, et me ei näe teise inimese emotsioone, mis võib-olla üsna karme sõnu tegelikult sooja naeratuse või kaastundevirvendusega pehmendaksid.
Samuti ei kaldu me võrgus nii kergesti kasutama sotsiaalsele interaktsioonile omaseid viisakusavaldusi. Teised omakorda reageerivad meie jahedale ja asjalikule suhtlusstiilile ning vastavad samaga. Vestluse edenedes ning külmuse suurenedes säärane käitumine seega aina süveneb.