USA aktsiaturg tõusis nelja langusnädala järel

USAs möllas orkaan Irene, mis tabas New Yorki oodatust nõrgemalt. Seetõttu pidi New Yorgi börs alustama kauplemist nagu tavaliselt.

Investorid, kes usuvad analüütikute võimesse täpselt prognoosida ettevõtete majandustulemusi, võivad väita, et aktsiad on odavad. USA laia aktsiaindeksi Standard & Poor's 500 analüütikute prognoositud ettevõtete kasumi põhjal arvestatud hinna-kasumi suhte näit oli 11. Vastav pikaajaline keskmine näit on 15. Teise kvartali kasumid kasvasid aastaga keskmiselt 11,8 protsenti. Tegemist oli AP andmetel seitsmenda kvartaliga jutti, mil ettevõtete kasumid kasvasid vähemalt kümme protsenti.

Küsimus on selles, kas USA ettevõtted suudavad kasumit edasi kasvatada, arvestades USA majanduskasvu aeglustumist, kõrget tööpuuduse taset Ühendriikides ja Euroopa majanduse heitlust kuhjuvate valitsuste võlgadega.

Reeedel tuli USAst oluline makronäit. Teise kvartali aastast majanduskasvu kärbiti esialgselt 1,3 protsendilt ühele protsendile. Alates II maailmasõjast on 11 majandussurutisest üheksa alanud, kui eelnenud kvartali majanduskasv oli üks protsent või vähem.

Ben Bernanke rääkis USA majanduse pikaajalisest tugevusest, öeldes, et viimase nelja aasta šokid ei ole alaliselt mitte midagi muutnud.

Barclays Capitali endine strateeg ja praegune investeerimisnõustaja Talley Leger ütles, et USA aktsiaid võiks ehk osta, kuna aktsiaid kaubeldakse juba, nagu oleks USA majandussurutises, isegi kui USA kunagi sinna jõuab.

"Aktsiaid võivad majanduse nõrgenedes odavamaks minna, kuid mina oman aktsiaid," ütles Leger.

USA ei kuku majandussurutisse, kommenteeris Bloombergile Templeton Asset Managementi arenevate turgude juht Mark Mobius, kuna Ben Bernankel on veel küllalt tööriistu tööriistakastis, mida majanduskasvu toetamiseks kasutada.

"On väga selge, et Bernenke ei oota rasket majandussurutist, kui ta saab aidata," ütles Mobius. "Majandussurutist me ei näe. Tal on piisavalt mõjutamisvahendeid."

Jackson Hole'i kohtumiselt anti poliitikategijatele sõnum - keskpankade rahapoliitika üksi ei taga ülemaailmset majanduskasvu. Eelarvekärpimise soov ja majanduse elavdamise vajadus justkui ei käi kokku. Eelarvete kärpimine vähendab lühiajaliselt majandusaktiivsust, kuid on pikas perspektiivis vajalik. Majanduse elavdamist oleks tarvis USA ja ka mitme Euroopa riigi eluasemeturu käima saamiseks, nagu nõuavad tegutsemist ka rasked tööjõuturu olud.

Lagarde hirmutas. IMFi juht ja endine Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde hirmutas jutuga vajadusest Euroopa panku kiiresti kapitaliseerida, et tõmmata pidurit võlakriisi laienemisele, mis võib muutuda taas panganduskriisiks. Kohe hakati rääkima, et ta ületähtsustas olukorda ega kasutanud korrektseid väljendeid. Võibolla see nii ka oli, kuid ehk on poliitikud jätkuvalt eitamise faasis.

Ega tavameetoditega majandusi väga elavdada ei saa. Intressimäärad on peaaegu rekordmadalal ja valitsuste võlakoormad on suured. Kui poliitikud hakkavad eelarvepuudujääke kärpima ning kodumajapidamised vähendavad võlakoormust ning ettevõtted ei näe põhjust laenurahaga laieneda, võidakse sattuda likviidsuslõksu, kus rahapoliitika ei tööta. Laenuraha ei jõua nõudluse puudumise tõttu majandusse.

Eelmisel nädalal tõusis USA aktisaturg 4,7%. Läinud nädalal tõusis USA aktsiaturg S&P 500 indeksi näol 4,7 protsenti, kuid juuli lõpust on aktsiaturg 8,9 protsenti madalamal ja juuni lõpust 12,5 protsenti allpool. Kas aktsiad on ostmist väärt, sellele leiab poolt- ja vastuargumente. Palju oleneb perspektiivist. Kui võtta aluseks augustikuu põhjad, siis need on korduvalt testitud ning seni jäänud pidama. Sealt on aktsiaturg veidi tõusnud, kuid isegi kuuajalisel graafikul ei ole veel tegemist tõusvate tippude ja (põhjadega). Raske on väita, et otsimisel ei leidu aktsiaid, mis oleks suhtarvude või dividendide poolest atraktiivsed. Samas jääb küsimus - mis saab edasi majanduses ja kuidas see mõjutab ettevõtete tulemusi. Teine teema on see, et kui börsid ei ole teinud põhja, näib ostmine lühikeses perspektiivis kiirustamisena. Loodame, et Euroopa võlakriisist ei saa igavikulist teemat nagu poliitikas Iisraeli-Palestiina konflikt.