Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EKSPORT: Välisostja rahahädast saab end vabaks osta

Alyona Stadnik 31. august 2011, 00:00

Küsimustele vastab KredEx Krediidikindlustuse ASi juhatuse esimees Meelis Tambla.

Millised ettevõtted on selle teenuse peamised kasutajad? Kindlustust kasutavad eksportivad ettevõtted eri valdkondadest. KredEx Krediidikindlustuse klientide hulgas on nii suurettevõtteid kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kindlustusseltsi lõi riik eesmärgiga võimaldada ka kohalikel ettevõtjatel ostjate makseriske maandada ning julgemalt eksporditurgudel tegutseda.

Kui palju teenus kindlustada soovijale maksab? Kindlustuse hind arvutatakse protsentuaalselt käibest, mis tehakse krediiditingimustel. Näiteks kui aasta jooksul tehakse Euroopa Liidus asuva ostjaga kaks 25 000 euro suurust 30päevase maksetähtajaga tehingut ja preemiatariif on 0,4% käibelt, siis maksab nende tehingute kindlustamine kokku 200 eurot.

Tariifid sõltuvad ostja asukohariigist, majandussektorist, samuti kindlustusvõtja senisest krediidikahjude ajaloost. Hinda mõjutab ka krediidiportfelli kogusuurus ning maksimaalselt pakutavate maksetähtaegade pikkus.

Mida väiksemad on ettevõtte müügimarginaalid, seda raskem on tekkivaid krediidikahjusid tasa teenida. Kui eeldada toodud näite puhul 10% suurust müügimarginaali, tähendaks 50 000 euro ulatuses maksmata jäänud arveid ettevõttele vajadust kohe leida vähemalt 500 000 euro väärtuses uusi müügivõimalusi.

Millised on enam levinud küsimused krediidikindlustuse puhul? Näiteks milliste riikide ostjaid saab kindlustada, kas saab kindlustada ka ainult nõrgema maksevõimega ostjad ja kui kaua võtab kahju korral aega hüvitise väljamaksmine.

Piiranguid ostja asukohale, suurusele ja ärisektorile me omalt poolt ei sea. Krediidiriski kindlustamine on põhimõtteline otsus maandada üks oluline tegevusrisk ja valikuline lahendus ei anna soovitud tulemust. Üldjuhul on soodsam katta kogu krediidiportfell. Väga nõrkade ostjate puhul ei pruugi kindlustaja kindlustuskatet anda, vaid soovitab müüjal selliste ostjate krediteerimisest hoiduda.

Isegi kui arve läheb üle maksetähtaja, ei ole alati veel tegemist ostja maksejõuetusega. Siis tehakse meeldetuletusi ja selgitatakse välja tegelik olukord. Oleme selleks kuluva aja siiski piiranud kuue kuuga. Kui ostja maksejõuetus on selge, makstakse hüvitis välja.

Millised on enamlevinud eksiarusaamad? Esiteks leiab osa eksportivad ettevõtteid, et pikaajaliste partnerite krediteerimist ei ole vaja kindlustada. Seda arvavad muidugi ettevõtjad, kellel varem pole probleeme esinenud. Samas näitavad uuringud, et kuni 80% juhtudel pole ettevõtete krediidikahju seotud uute koostööpartneritega, vaid just kauaaegsete klientidega. Sageli ei jälgita neid piisavalt ja ka võlgu olevad summad lastakse liiga suureks kasvada.

Teiseks arvavad mõned ettevõtted, et ostja makseprobleemide korral pole krediidikindlustusest kasu ning saamata raha võib alati sisse nõuda muude meetmetega. Vahel on aga juba esimene meeldetuletus riiklikult kindlustusseltsilt oluliselt parandanud maksedistsipliini ja pannud raha liikuma. Probleemide korral ise raha kättesaamisega tegelemine toob tavaliselt kaasa täiendavad kulud, mis ei garanteeri, et jõutakse soovitud tulemuseni. Võlgnikega suhtlemise asemel peaks ettevõte ja selle juhtkond tegelema olulisemate ülesannetega.

Kolmandaks arvavad paljud ettevõtjad, et neil pole võimalik oma ostjatele olulisi maksetähtaegu anda, sest neil puudub selleks vajalik käibekapital. Selle asemel nõutakse ettemaksu, mis katab nii vajaliku tooraine ostmise kui ka tootmisprotsessi kulud. Tuleks arvestada, et paremad maksetingimused on just keerulisemas majanduskeskkonnas üks oluline konkurentsieelis. Kui laekumata arved on kindlustatud, siis on pangad valmis neid ka finantseerima, makstes isegi pika maksetähtajaga arvete eest raha ettevõtjale kohe välja.

Kui on plaan riske kindlustusega maandada, kui kaua protseduur aega võtab? Kindlustuspakkumise saamine võtab alates kliendi esimesest kontaktivõtust ja info edastamisest maksimaalselt paar-kolm päeva. Konkreetsete ostjate kindlustamine sõltub nende finantsandmete ja taustainfo kättesaadavusest - see võib võtta paarist päevast kuni paari nädalani.

Eestis on vähe ettevõtteid, kellel on suur finantsosakond, kus käib pidev klientide monitoorimine ja hinnangute andmine. Isegi Baltimaades, kus on meie põhiturg, ei tunne me tegelikult majanduskliimat nii hästi, et anda kindel hinnang, milline on ostja tegelik finantsolukord. Krediidikindlustusega saab müüja pakkuda pikemat maksetähtaega kui konkurendid, see võib olla ostjale kriitilise tähtsusega. Toiduainetööstuses on näiteks väga pikad maksetähtajad, aga krediidikindlustusega on meie finantseeritus pankade poolt tagatud, samas suudame pakkuda klientidele sobiva pikkusega maksetähtaegu.

Enne krediidikindluse kasutamist olid meie riskid suuremad. Mullu tekkis kindlustuse võimalus ja lisaks riskide maandusele andis see ka partnerpankadele julguse parandada faktooringu finantseerimist. Kui Venemaa suund oli varem meie jaoks välistatud, siis krediidikindlustusega enam mitte.

Teenus sobib eksportijatele ning nendele, kes annavad pikemaid maksetähtaegu. Lühikeste maksetähtaegadega avalduvad võimalikud riskid lühikese aja jooksul ning need ei jõua kuhjuda. Kui annad pikemaid maksetähtaegu, üks kuni kaks kuud, võib riskida ühe kuni kolme kuu käibega. Maksetähtaeg on müügiargument.

Kui on uued partnerid, siis need vaadatakse krediidikindlustusega läbi. Meil on kogu jaekaubandustoodete käive kindlustatud. Krediidikindlustus võtab maha ka poliitilised riskid.

Kasutame krediidikindlustust selle aasta algusest turgudel, kus muu krediidikindlustuse teenus ei tööta. Suurem osa meie ekspordist läheb Euroopa Liidust välja. Kasutamegi nende riikide puhul, kus muud krediidikindlustused ei ole esindatud just regiooni tõttu. Näiteks Island. Enne olid seal esindatud teised kindlustajad, aga alates 2008. aastast ei pakkunud kindlustajad enam selles regioonis oma teenust. Seetõttu olime sunnitud valima teise kindlustaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing