Hea kultuuriga ettevõte on nagu džässorkester

Mai Vöörmann 31. august 2011, 00:00

Teoorias on ettevõtluskultuuri mõiste lai. Näiteks paigutuvad siia ettevõtte väärtused ja visioonid, juhtimine oma erinevates aspektides, suhtumine töötajatesse, tarbijatesse ja koostööpartneritesse, konfliktide juhtimine, ärieetika, maine, aga ka diskrimineerimine ja sooline palgalõhe ning muidugi müügi-, turundus-, ekspordi-, loomemajandus- jt teemad.

Ettevõtte tasandil on arusaamine märksa konkreetsem. Nii leiab ASi Premia Foods juhatuse esimees Kuldar Leis, et ettevõtluskultuuris tuleks eristada kahte tasandit: riiklikku, mis näitab, kuidas on konkreetses riigis ettevõtlus ja koos sellega ka ettevõtluskultuur arenenud ja mida potentsiaalsed välisinvestorid jt asjast huvitatud sellest tegevusest ja olukorrast arvavad, ning äriline, mis näitab väärtuste ellurakendamist firmades.

ASi Santa Maria juhatuse esimehe Tiit Nuudi hinnangul saab ettevõtluskultuuri alusel hinnata riigi majanduses toimuvat. "Nii firmad kui ka investorid huvituvad ettevõtluskliimast, konkreetselt pakuvad huvi ettevõtluse eetilised küljed, korruptsioonitase, maksupoliitika, arusaamine sotsiaalsest vastutusest, inimeste väärtustamine jms," märgib Nuudi.

Tema sõnul on hea ettevõtluskultuur riikides, kus riigi tasandil toimivad ettevõtlusorganisatsioonid, kes kaitsevad liikmete huve ebaeetiliste ja häid äritavasid mittejärgivate ettevõtete eest, kus tegutsevad efektiivselt konkurentsi- ja tarbijakaitseorganisatsioonid ning kus maksu- ja tolliamet ei luba toimida maksupettustel loodud äridel.

Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei tohiks loorberitele puhkama jääda, sest vaatamata saavutatule on ettevõtluse ja ettevõtja maine siiski veel madal. "Üha rohkem noori tahab õppida avalikku haldust ja asuda riigitöötajaks kui suunduda ettevõtlusesse," nendib Postisepp.

Juhi A ja O. Ettevõtte sisekultuuri kujundamisel peavad ettevõtete juhid aga oluliseks juhi rolli. Kõik algab inimesest ja tema väärtustamisest - nii võib kokku võtta Kuldar Leisi, Tiit Nuudi, Sirje Potisepa ja ASi Sangaste Linnas juhi Pille Poki ärikreedo.

Pille Pokk peab nii endas kui ka teistes oluliseks positiivseid hoiakuid ja mõttemaailma, avatust ja usaldusväärsust ning teiste inimeste vajaduste ja soovide arvestamist.

Tema juhitava ettevõtte juhtimismudeli aluseks on usaldus, mis väljendub näiteks selles, et ise viibib ta tehases korra nädalas, muul ajal ei ole seal ühtegi juhti. Iga töötaja on pädev langetama oma tööd puudutavaid otsuseid.

"Koos otsustusõigusega võtab töötaja ka vastutuse tehtu eest," nendib Pille Pokk. "Ettevõte on nagu džässorkester, kus on nii parimatest professionaalidest koosnev meeskond, varem kokkulepitud lood ning loovus ja improvisatsioonioskus, kartmatus eksida, üksteise mõistmine ja toetamine, positiivne meeleolu ja ideede elluviimise kirg."

Edukuse võti - inimene. Ka Kuldar Leis peab ettevõtte edukuse võtmeks inimest, kelle juhtimine vana kooli kohaselt ülevalt alla ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

"Töökoht ei saa olla sunnitöölaager, kus ohvitser igal hommikul päevakäsud karjudes ette kannab," nimetab Leis ühte viiest põhimõttest, mida ta oma igapäevatöös järgida püüab.

Tõsi, inimkeskset ja efektiivsust soodustavat keskkonda saab luua vaid siis, kui sihid - missioon, visioon ja ühtsed väärtushoiakud, millele toetudes töötatakse üheskoos välja pikaajaline strateegiline eesmärk - on kindlaks määratud.

Erinevused ettevõtluskultuuris. Eesti Toiduliidu juhi arvates erinevad ettevõtted oma kultuurilt.

"Väikeettevõtete puhul kohtab vastutamatust rohkem," toob Potisepp välja ühe konkreetse erinevuse. "See näitab, et ei ole mõistetud enda kui ettevõtja rolli, kliendisuhete ja koostööpartnerite olulisust. Kui nii jätkata, läheb ettevõtte hingusele."

Ettevõtluskultuure aitavad ühtlustada ettevõtlusorganisatsioonid, see toimub uute eksporditurgude ja sealsete tarbijate, aga ka omamaiste tarbijate mõjul. "Õpime suhtlema erineva kultuuritaustaga partneritega, omandame uusi kogemusi ja oskusi, samas kasvab ja areneb ka meie oma tarbija. Kokkuvõttes kinnistub see meie ärikultuuris," selgitab Sirje Potisepp.

Ettevõtte maine. Üks indikaator ettevõtluskultuuri kohta on ettevõtte maine avalikkuse ees. Tiit Nuudi hinnangul annab ühiskonnas hea maine omamine nii tarbijatele, koostööpartneritele kui ka ettevõttele tugeva vundamendi oma äritegevuse arendamiseks.

Kuldar Leisi arvates eksisteerib tugev seos maine ja ettevõtluskultuuri vahel, kuid selles on ka erandeid. "Avalikkus hindab ettevõtteid tihti suuruse ja tuntuse järgi, firmasisene kultuur jäetakse sageli tähelepanuta," nendib ta. "Seega saavad suured ja tuntud ettevõtted parema mainekuvandi kui väiksed tugeva kultuuriga ettevõtted."

Igal juhul on ettevõtlust soodustav keskkond ja õigetel väärtustel rajanev ärikultuur pandiks majanduslikule arengule ja rahva heaolule.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing