Maailma trend on muuta kunsti rahaks, mitte vastupidi

Maailmas on trend ikka selles suunas, et kunsti muuta rahaks (seda väärtustada), mitte raha kunstiks. Millegipärast on kujunenud nii, et võrreldes muu maailmaga meie noores riigis kunsti ei väärtustata, mis on ajendanud ka uue hoone rahastamisega kaasnenud probleemid. Pidevalt tuleb kunsti ja Eesti Kunstiakadeemia olemasolu õigustada.

Ometigi, kui mõtleme kasvõi paarile lihtsale objektile, mida iga päev tarbime, millel istume, millelt sööme, kus elame - kõikjal on mängus disaineri, arhitekti või kunstniku käsi ja ideed. Kõik suured edulood on seotud kreatiivsusega ja arenenud riikide oluliseks majandusharuks on kujunenud loomemajandus.

Ühest küljest on Kunstiakadeemia valmis ja olemas - meil on Eesti suurim konkurss - populaarseimatele erialadele 21,6 ja 18,5 tahtjat riiklikule kohale, konkursi keskmine 6,6 kandidaati - üliõpilased saavad siin kõrgetasemelise rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse ning vajaliku loomingulise õhkkonna. Eesti Kunstiakadeemia lõpetajad on andnud ja annavad reaalse panuse Eesti majanduse kogutoodangusse.

Kuid teisest küljest ei ole meil veel hoonet, mis oleks noortele andekatele inimestele parim keskkond oma võimete arendamiseks.

Väikeriigi edu tagab teadlik poliitika. Eesti saab end võrrelda teiste väikeriikidega, mille pindala on meie suurusega võrreldav, kuid kelle identiteet ja tuntus maailmas siiski veel Eestist mitu korda suurem. Taani ja Šveits on mõlemad maailmas eesrindlike ja juhtivate kaubamärkide, disaini, arhitektuuri sünnipaigad. See ei ole juhuslik, vaid teadlik disainipoliitika, mida on järjekindlalt ja sihiteadlikult edendatud aastaid.

Disainipoliitika oluline osa on hariduse kvaliteet, vajalike taristute, võrgustike ja soodsate tingimuste kujundamine ja rajamine. Kunstiakadeemia hoonet on vaja selleks, et meil oleks oma arhitektid, kelle projekteeritud hooned meelitavad Eestisse turiste, oma disainerid, kelle looming tagab Eesti toodete kasutusmugavuse ja edu, oma kunstnikud, kes intrigeerivad ja panevad mõtlema meie ühiskonnas ja maailmas toimuvatele nähtustele ja hoiavad Eesti südametunnistuse erksana.

Oluline sünergia. EKA teaduskonnad peavad asuma koos, sest koos toimimine soodustab erialade sünergiat ja haakuvaid loometegevusi. Nokia ebaedu taga on äriinimeste hinnangul just kaugus tehnoloogia võtmekeskustest. Konkureeriva Apple'i väärtus ei seisne kiibistikus ja tehnilistes lahendustes, vaid eksklusiivses disainis ja osavates turundusoskustes. Õige keskkond sünnitab tähed.

Autor: Andri Simo