Õige ladustamine tagab määrdeõlidele pika hoiuaja

Meelis Varimaa 31. august 2011, 00:00

Kui õlid ja määrded seisavad pikka aega laos, peab enne nende kasutamist järgima mõningaid põhireegleid.

Järgnevalt on toodud näpunäiteid määrdeainete õigeks ladustamiseks ja käitlemiseks, et vältida ülearuseid riske.

Õhuniiskus ja temperatuur. Ladustage õli kuivas ruumis, kus ei esine suuri temperatuurikõikumisi.

Pea iga õlipakend võib temperatuurikõikumiste esinemisel hingata, kuna õlil on suhteliselt kõrge paisumistegur. Seejuures tungib õlipakendisse õhk, mis võib olla niiske. Niiskus võib madalal temperatuuril tekitada kondensatsioonivett.

Paljud sünteetilised õlid või bioloogiliselt kiiresti lagunevad määrdeained on lisaks hügroskoopsed. Kui neid ei ladustata kõrge õhuniiskusega ruumis hermeetiliselt suletud vaatides, absorbeerivad nad ümbritsevat niisket õhku.

Vaati sattunud niiskus liitub manustega. Manused eralduvad õlist või määrdeained vananevad kiiremini. Kui masinatesse lisatakse õli, mis sisaldab liigses koguses vett, võivad tagajärjeks olla korrosioonist või kavitatsioonist tingitud kahjustused.

Kui värske õli näeb välja hägune ja piimjas, on selle põhjuseks sageli vesi. Neil juhtudel ei ole vesi õlis lahustunud, vaid tihedalt jaotunud veetilgad hõljuvad 5-25 µ suuruste osakestena õlis.

Vee küllastusaste õlis sõltub õli tüübist, temperatuurist, viskoossusest, õhurõhust ja muudest teguritest. Seetõttu ei tohiks veesisalduse määramisel usaldada andureid, mis määravad suhtelist niiskust õlis. Kui õli on hägune, tuleks laboris analüüsida veesisaldust või õli segunemist muude ainetega.

Ladustamistemperatuur peaks olema 15-25 oC. Vältige väga madalaid ja kõrgeid temperatuure.

Eriti külmakartlikud on metallitöötlusõlid, vett sisaldavad valmisemulsioonid ja vedelikud. Plastpakendeid tuleb hoida päikesekiirte eest.

Õlivaatide ladustamist väljas tuleks üldiselt vältida, kuna vihm, kondensatsioonivesi ja mõne toote puhul ka pakane võivad määrdeainet kahjustada.

Kui see aga on möödapääsmatu, hoiduge vaatide paigutamisest otsese päikese kätte.

Kaitske neid vihma ja lume eest. Eriti ettevaatlik peab olema valdavalt veega segunevate jahutus-määrdevedelikega ning kõikide vett sisaldavate vedelikega, kuna nad on ülimalt külmatundlikud.

Avamine. Avage õlipakend vaid siis, kui peate sellest tõepoolest võtma õli. Seejärel sulgege pakend kohe ja hoolikalt. Tsisternidele, millel on rõhukaitseklapp, ja sageli kasutavatele vaatidele tasub paigaldada lisaõhutusfiltrid.

Kasutage sellise suurusega pakendeid, mis vastavad teie tarbimisvajadusele. Avatud pakendid ei tohiks liiga kauaks seisma jääda.

Segamine. Õlis sisalduvad manused ja toimeained on lahustunud olekus ning püsivad lahustunult pikki aastaid. Sellest hoolimata peaksite kaua ladustatud õlivaati enne selle avamist liigutama või veeretama. Selle toiminguga segate õli läbi.

Õli segamine on eriti tähtis, kuna peaaegu igas õlis sisalduvad vahutamisvastased manused võivad separeeruda. Tavaliselt baseeruvad need manused määrdeainetes mittelahustuval silikoonõlil ning võivad pika ladustamisaja vältel välja kihistuda. Vaadi kerge liigutamisega tagate, et vahutamisvastased manused seotakse taas ühtlases kontsentratsioonis õliga.

Kõiki õlisid, mis sisaldavad tahkeid määrdeaineid, näiteks molübdeendisulfiidi (MoS2) või PTFEd, tuleb tingimata eelnevalt põhjalikult segada.

Nõuded. Mõni seadmetootja nõuab turbiini- või hüdroõlidelt eriti kõrget puhtusklassi vastavalt NASi või DINi ISO-standardile.

Kui toode on seisnud pikka aega laos, tasub alati kontrollida, kas määrdeaine spetsifikatsioonid ja litsentsid vastavad sõiduki- või seadmetootja viimastele nõuetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing