Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank astugu radikaalsete refomide teele
Eile teatas Eesti Pank nende nelja mehe nimed, kelle seast sõelutakse välja tulevane Eesti Panga president. Võimalikud kandidaadid on Ardo Hansson, Jürgen Ligi, Andres Sutt ja Andres Tupits.
Äripäeva arvates on tugevaim kandidaat praegune rahandusminister Jürgen Ligi. Miks? Sest Ligi on tugev administraator, kes suudaks ka enesega küllaltki rahuloleva Eesti Panga tegusamalt tööle panna. Ligi ei karda konflikte ja suudab ehk ka siinseid kommertspanku vajadusel korrale kutsuda. Ligi mõtleb "õigesti" - ehk mõistab rahaliidu toimimise mehhanismi - ning täiendaks Euroopa Keskpanga põhjamaiselt kaalutletud rahapoliitikat esindavat leeri.
Kuid tõsi on ka see, et Ligi valimisel keskpankuriks läheks Eestile üks väärt poliitik, väärt rahandusminister kaduma. Pealegi on Äripäeva seisukoht läbi aegade olnud, et Eesti Pank on ületähtsustatud institutsioon ning et keskpanga juhist ei sõltu suurt midagi. Sellest vaatevinklist vaadates oleks Ligi valimine Eesti Panga juhiks riiklik raiskamine. Ligist oleks riigile tugeva rahandusministrina ja poliitikuna kordades rohkem kasu, et ühe mõõdu järgi õmmeldud eurosärk ühel hetkel pooma ei hakkaks. Saab ju rahandusminister liigutada reaalseid hoobasid, keskpankur aga eelkõige vaid näppu viibutada.
Pealegi on kahtlane, kas Ligi ise oma vähisammuga ikka rahul oleks. Kas keegi on kunagi kuulnud midagi mõnest Austria, Belgia, Portugali, Iirimaa jne säravast keskpankurist? See on amet, kus võib väga kiiresti muganduda, sest ühe väikeriigi keskpanga presidendil on reaalses elus protsesside juhtimisel veelgi väiksem mõju kui näiteks Kadriorus resideeruval presidendil.
Kuid kas see peabki nii olema? Kes ütles, et ühe iseseisva riigi keskpank peab olema vaikselt vegeteeriv institutsioon? Äripäeva arvates ongi käes hetk, mil seda instantsi võiks reformima hakata. Käes on hetk, mil ka valuutakomitee süsteemi ajal suhteliselt mõjuta Eesti keskpank võiks oma nime sisuga täita. Muutuda asutuseks, mis pole pelgalt sõltumatu majandusanalüüsikeskus, vaid mis ka tegelikult majanduses protsesse mõjutaks ja Euroopas ühise laua taga kaasa räägiks. Ning kes oleks jõuliste reformide läbisurumiseks parem kandidaat kui Jürgen Ligi?
Pealegi oleme me täiesti kindlad, et Ligi suudaks ka Eesti osalemist Euroopa Keskpangas efektiivsemaks muuta, sest olgem ausad, lisaks muutuste tuules lehvivale eurosüsteemile on ühele väikeriigile suhteliselt kulukas ka lihtsalt osalemine Euroopa Keskpangas.
Milline oleks üks ideaalne Eesti Pank ja selle ideaalne president? Eesti Pank peaks olema poliitikuid tasakaalustav, õigele rajale juhatav, sõltumatu, lollusi ennetav ja rahvale asju selgitav, mitte tagantjärele targutav, nagu ta seni on pigem olnud.
Loomulikult peaks üks keskpankur olema ratsionaalne ja pragmaatiline, rahanduspoliitika ei saa olla emotsionaalne. Kuid kas oleks väga palju tahetud, et keskpanga president võiks olla vähe initsiatiivikam - ta võiks oma ametiaja jooksul välja käia kas või ühe geniaalse idee, mis aitaks Euroopa rahandust paremaks teha. Olgu see eurosüsteemi sanktsioonide väljatöötamine või tagatissüsteemi loomine. Sest Euroopas ei pea ju lihtsalt istumas ja kaasa noogutamas käima.
Autor: ÄP