Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjad: riigi teehooldusfirma on samm tagasi Eesti NSVsse

Ühinemise vajadust on ministeerium põhjendanud vähese konkurentsiga. Kümne aastaga on riigi teehooldele minevad kulud kasvanud ministeeriumi hinnangul kaks korda, kuid märkimisväärset kvaliteedi paranemist pole. Põhjuseks on toodud ka seda, et riigile kuuluvate firmade võõrandamine polnud ilma pikaajaliste hooldelepinguteta atraktiivne.

Tartumaa Teed oli 2009. aastal müügis, kuid ostjaid ei leidunud. Pärnumaa Teed reaalselt müüki ei jõudnudki. Kuna teehoolduslepingud lõpevad tänavu oktoobris-novembris, on riigil otsusega kiire.

Ministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialisti Regina Raukase sõnul tehakse viie riigiettevõttega nn sisetehingud ja teised firmad neis maakondades konkureerida ei saa. Samas võib riigifirma piiratud tingimustel konkureerida teistes maakondades.

"Olukorda, kus üks riigifirma võtab riigitellimusi ja nende arvel doteerib oma vabaturu tegevusi, ei tule. Tee-ehituse peatöövõttu see firma üldse ei tee, pindamise ja tee-ehituse alltöövõttu saab firma teha piiratud mahus ja mitte rohkem, kui seni on teinud," kinnitas ta.

Kokkuhoid tugiteenuse arvel. Uue firmaga tagab riik Raukase sõnul kindla lepingupartneri. Raukas lisas, et kokkuhoiumoment tuleb kindlasti tugiteenuste arvel, nt ühtsest raamatupidamisest, ja kindlasti on uuel suurel firmal suurem investeerimisvõimekus.

"Teehooldekvaliteet pole nii hea, kui ta võiks olla, ent hinnad on tõusnud. Eks riik peab ka raha lugema ja teenima enda jaoks optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse. Samas, kui selles piirkonnas tekib tugev konkurent, kes suudab pakkuda head hinda ja kvaliteeti, kuulutatakse välja konkurss ja antakse leping erafirmale," rääkis Raukas.

Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul on riik arusaamatutel põhjustel asunud teehoolet taasriigistama. "Riik on võtnud seisukoha, et riiklik struktuur on parem ja riigi omanduses olev ettevõte suudab töötada paremini kui erafirma," ütles ta.

"Kui riigiettevõte saab mingi konkursita lepingu, tekib küsimus, kes ütleb, et hind on õiglane? Igal juhul ei pea see ettevõte töö saamiseks konkureerima, see toimub läbirääkimiste teel, kusjuures kõik teavad, et läbirääkimised lõpevad sellega, et firma saab töö," selgitas Pertens.

Tema sõnul on ebaõiglane, et maakondades, kus riigiettevõtted tegutsevad, pole plaanis konkursse välja kuulutada, kuid riigifirma ise võib kandideerida teistes maakondades.

"Miks neis viies maakonnas pole vaja konkurentsi tihendada, samas kui riigifirma tuleb teistes maakondades teiste eraettevõtetega konkureerima? See on kõigi ärireeglite rikkumine ning võib arvata, et varem või hiljem võivad need vaidlused jõuda Euroopa Kohtuni välja," nentis ta.

Pertensi sõnul ei pea paika riigi väide, justkui keegi ei tahtnud teehooldusettevõtteid riigilt osta. Tartumaa Teed üritati müüa, kuid ettevõttel oli üheaastane leping. "Osta firmat, millega on kaasas üheaastane leping ja võttes endale riski, et hiljem võidab selle regiooni lepingu hoopis konkurent, siis ongi ostja ostnud 50 miljoni krooni eest firma, millega ta ei oska midagi peale hakata," rääkis Pertens.

Samm tagasi. TREV-2 Grupp juhatuse liikme Lembit Makstini kinnitusel on teehoolduse suunamine erafirmadelt riigile samm tagasi. "Kui loodav riigifirma saab endale ka näiteks pindamistööd, mis on praegu puhtalt vaba turg, võib öelda, et oleme tagasi Eesti NSVs," lausus ta.

Makstini ütlusel võiks riigiettevõtted maha müüa, kuid õige hinna ja koos pikaajaliste lepingutega. "Kui müüakse tööd, siis ostetakse ettevõte kohe ära," nentis ta. "Praegu on nii, et riigi osalusega eraõiguslikke firmasid ei saa võistlema panna, sest kardetakse, et ei saa tööd kätte. Selle asemel tehakse mingi suur firma ja JOKK-süsteemiga antakse leping kätte," rääkis ta. "Meil pole mitte midagi teha, ainult lõuad pidada ja edasi teenida," lisas Makstin.

Oma nime avaldamisest keeldunud, riigile kuuluva teehooldusfirma juhi sõnul on tegu poliitilise, emotsioonide najal tehtud otsusega, millel puuduvad põhjalikumad analüüsid.

"Kui keegi põhjendab otsust sellega, et kümne aastaga on läinud teehoolde hinnad kahekordseks, tuleks vaadata, kui palju maksis kütus ja tööjõud kümme aastat tagasi. Siis peaks olema ka kõige vähem matemaatikat oskaval inimesel selge, miks need on läinud kahekordseks," rääkis ta.