Uudised
Romet Kreek
31. august 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koondkasumis vaid kuus 15st

Käive kasvas aastaga teises kvartalis kõigil ettevõtetel, välja arvatud Järvevana ja Trigon PD, millel käivet ei eksisteeri. Aastaga kasvas teises kvartalis Eesti börsiettevõtete käive 11,3 protsenti, 549,3 miljonile eurole.

Puhaskasum tegi peadpööritava kasvu ligi miljonilt eurolt 10,3 miljonile eurole.

Valdav osa puhaskasumi kasvu positiivsest muutusest tuli Silvanost (kuid koondkasumi osas muutus ettevõte kahjumlikuks ettevõtteks). Puhaskasum kasvas korralikult Harju Elektril (83 protsenti). Kasvas ka Viisnurga puhaskasum. Kahjumist puhaskasumisse rebisid Olympic EG ja Tallinna Vesi. Puhaskasum vähenes Ekspress Grupil ja Tallinna Kaubamajal. Merko Ehitus langes puhaskasumist kahjumisse.

Puhaskahjum vähenes Baltikal ja Järvevanal, kasvas Arco Varal, Nordeconil, Premia Foodsil ja Tallinkil.

Kui vaadata ettevõtete koondkasumi emaettevõtte osa, siis siin on olukord kohutav. Kui mullu teises kvartalis oli ettevõtete koondkasum veel 1,9 miljonit eurot, siis tänavu teises kvartalis tuli koondkahjumit 9,8 miljonit eurot. Silvano FG sai 4,5 miljoni eurose koondkahjumi (mullu oli koondkasum 6,4 miljonit eurot).

Merko koondkahjumis. Merko Ehituse mulluse 2,3 mln eurose koondkasumi asemel tuli tänavu 3,5miljoniline koondkahjum. Tallinki koondkahjum kasvas 3,4 miljonilt eurolt 7,1 miljonile.

Koondkasumis oli emaettevõtete osaga vaid kuus ettevõtet 15st. Harju Elekter kasvatas koondkasumit, nagu ka Viisnurk. Koondkahjumi vahetasid koondkasumi vastu Olympic EG ja Tallinna Vesi. Koondkasum vähenes Ekspress Grupil ja Tallinna Kaubamajal.

Mul on suhteliselt raske olla optimistlik tervikuna Eesti börsiettevõtete suhtes. Eesti majanduskasv on euroala kiireim. II kvartalis kasvas majandus aastaga 8,4 protsenti. Kui kiire peaks olema majanduskasv? Soomes oli majanduskasv 3,7 protsenti, Rootsis 5,3 protsenti, Lätis 5,7 protsenti ja Leedus 5,9 protsenti. Muidugi ei saa vaadata olukorda nii piiratult, kuna meie ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt.

Kiire majanduskasv ei ole aidanud. Nimetatud majanduste kasv oli väga kiire. Kui sellistes tingimustes ei suudeta kasumit teenida, siis milline peaks olema see tegevuskeskkond, et Eesti ettevõtted jõuaksid koondkasumisse? Silvano kulubaas vähenes tänu devalveerimisele, mis paisutas ettevõtte puhaskasumit, kuid kuna sealne tütarettevõte tuli hinnata ringi eurodesse, saadi suur arvestuslik koondkahjum.

Kui vaadata makroanalüütikute prognoose, mis muutuvad pessimistlikumaks (eelkõige väliskeskkonna suhtes), siis ei tea, kas meie ettevõtted saavutavad aktsiatele positiivsed hinna-kasumi suhtarvud. Näiteks Nordea analüütikud prognoosisid, et Põhjamaade majandused on tipu ära teinud, kuid kasvumootorite hoog raugeb. Eestis on kasvu vedanud eksport - sektor, mis on Tallinna börsil ülinigelalt esindatud.

Meie hinnangul olid tulemused üldiselt head, samas oli nii positiivselt kui ka negatiivselt üllatajaid. Meie katame 11 Tallinna börsi ettevõtet. Kui võtta aluseks, kuidas oleme muutnud hinnasihti pärast tulemuste väljastamist, siis sihti tõstsime Silvanol, langetasime Merkol, Premial, Nordeconil ja Harju Elektril ning jätsime samaks Tallinna Veel, Olympicul, Tallinna Kaubamajal, Tallinkil ja Ekspressil. Baltikal praegu hinnasiht puudub.

Kindlasti oli suurim üllataja Silvano, kus me Valgevene rubla devalveerimisest nii suurt tulu ei oodanud ja kuna aktsia hind oli pärast tulemusi suhteliselt tugev, siis ilmselt ei oodanud nii häid tulemusi ka turg.

Suurima pettumuse valmistasid ehitusettevõtted, kes siiani töötavad negatiivse brutomarginaaliga.

Soovid. Kui soovida midagi keskkonnamuutustes, siis võiks soovida töötuse vähenemist ja reaalpalkade kasvu, mis lubaks börsiettevõtetel suuremaid marginaale saavutada.

Praegune SKP kasv toetub suuresti ekspordi kasvule, kuid kahjuks on meie börsil vähe ettevõtteid, kes sellest otseselt kasu saaksid. Seetõttu võib börsiettevõtete tulemuste suhtes muutuda optimistlikumaks, kui SKP kasv hakkab toetuma sisemaisele nõudlusele või investeeringute kasvule.