Kas Hiina jaksab olla vedur?

Paraku väga optimistlik olla ei saa - nende riikide majanduse käekäik on ikka alles liiga sõltuv ekspordist arenenud riikide turgudele.

„Vähe on märke, mis viitaksid sellele, et suur osa Aasiast poleks endiselt väga mõjutatav muutustest USA ja Euroopa majanduskasvu tempodes,“ tsiteeris agentuur Bloomberg Credit Suisse Group AG analüütikute hinnangut.

Samal ajal jahutab nende riikide koduturul nõudlust karmistuv rahapoliitika.

BRIC riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) olid selgelt maailmamajanduse veduri rollis, kui USA majandus ajavahemikul 2007. – 2009. aastani languses oli. Hiina majandus kasvas jätkuvalt ligi 8% tempos. Kokku langes arenevate riikide arvele 85% maailmamajanduse kasvust. Nüüd võtab aga ka nende riikide kasv hoogu maha, kuna finantskriisi ajal majandusse tehtud 870 miljardi euro suuruse rahasüsti järel on valitsused rahapoliitikat koomale tõmbamas, et kiirenenud inflatsioon kontrolli alla saada.

„Viimaste aastate (stimuleerimis)poliitikast kannustatud buum niipea ei kordu,“ ütles Bloombergile HSBC Holdings Plc peaökonomist Stephen King. „Raske on näha, kuidas arenevatest riikidest võiks uuesti maailmamajanduse päästja saada.“

Samal seisukohal on Morgan Stanley peaökonomist Joachim Fels. Arenevad riigid suudavad küll ilmselt vältida majanduskasvu järsku pidurdumist, kuid ülejäänud maailma tõusule vedada nad ei suuda, nentis ta.

Hiina on tänavu juba kolmel korral intressimäärasid kergitanud ja pankade reservinõudeid tõstnud, et võidelda rekordilise laenukasvu ja infrastruktuuriinvesteeringute tagajärgedega, mis aitasid küll maailmamajanduse kasvu hoida, kuid jätsid pärandiks ostujõudu õõnestava ning sotsiaalseid pingeid tekitava inflatsiooni. Juulis kiirenes inflatsioon 6,5%-le, mis on kolme aasta kõrgeim näit.

Nii on Hiina valitsuse prioriteet jätkuvalt võitlus inflatsiooniga, ehkki majanduse kasvutempo näitab aeglustumise märke.

„Meil tuleb hinnatõusu tempot aeglustada, ilma et see majanduskasvu tempot oluliselt mõjutaks,“ märkis peaminister Wen Jiabao sel nädalal avaldatud artiklis, milles ta möönis, et praeguses majanduskeskkonnas on nii välis- kui siseturgudel väga palju ebakindlust. Praegune kasvutempo aeglustumine on aga peaministri sõnul „mõistlik“ ning vastavuses valitsuse ootustega.

Viimased kaks kuud on investeeringute kasv põhivarasse aeglustunud ning pidurdunud uute pangalaenude väljastamise tempo. Augustis vähenesid esmakordselt kahe aasta jooksul Hiina firmade eksporditellimused.

Mitmed pangad on hakanud Hiina majanduskasvu prognoose üle vaatama. Läinud kujul kärpis UBS Hiina selle aasta majanduskasvu prognoosi 9,3 protsendilt 9%-le ning Deutsche Bank 9,1 protsendilt 8,9%-le. Tulevaks aastaks prognoosivad mõlemad pangad Hiina majanduskasvuks 8,3%.

Teises kvartalis aeglustus Hiina majanduse kasvutempo aastatagusega võrreldes esimese kvartali 9,7 protsendilt 9,5%-le.

Sellest, et arenevatel riikidel pole jõudlust maailmamajanduse kasvuveduriks olla, annavad märku ka aktsiaturud. Firmade aktsiad, mis saavad suure osa oma tuludest arenevatelt turgudelt nagu Siemens ja Avon, kukkusid läinud kuul kaks korda enam kui MSCI World Index, kirjutas Bloomberg.

Goldman Sachsi indeks USA firmadest, mis saavad suurema osa oma tuludest arenevatest riikidest, on aprillist alates tagurdanud 15%.

Perspektiivis prognoosivad analüütikud arenenud riikide sõltuvuse vähenemist arenenud turgudest. Citigroupi ökonomistid prognoosivad, et arenenud riikide omavaheline kaubandus kasvub praeguselt vähem kui 25%-lt kogu maailma kaubavahetusest aastaks 2030 48%-le.