Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes tagab majanduskasvu?
Milline on see ettevõtja, kes tagab Eestile majanduskasvu? Vaadates pikemat perioodi ning hinnates väärtusloomet nii rahas kui ka uutes töökohtades, eristuvad huvitavad ettevõtjate grupid. Esmalt, analüüsides ettevõtte kasvu kiirust, loob arvestatavalt rohkem (38% kogu töökohtadest) vaid käputäis ehk 4% ettevõtjatest - need on kiiresti kasvavad ettevõtted, mis suudavad kasvada keskmiselt 20% või rohkem melja-aastase aja jooksul. Seega mõjutab väga väike hulk ettevõtjaid oluliselt enam majanduse käekäiku, kui arvata oskaks.
Mis neid teistest eristab? Esmapilgul on kõik ettevõtjad sarnased, vaadates nende demograafiat või suhtumist ettevõtlusse üldiselt. Kuid on kolm olulist aspekti, mida tasuks tähele panna: motivatsioon, ettevõtte ulatus ja ettevõtluse vorm.
Enamik ettevõtjaid, kes on suutnud luua oluliselt keskmist kasvu ületava firma, on loonud ettevõtte sooviga teenida rohkem kui palgatööl. Samas, saavutades teatud rikkuse taseme, on just nemad valmis hakkama ka ingel-investoriks ja laenama raha sugulasteringist väljapoole. Aeglase kasvuga ettevõtjate motivatsiooniks on olnud aga väljapääsu otsimine või põhjus, et midagi paremat polnud silmapiiril - elu sundis neid ettevõtjaks hakkama.
Teiseks, kiire kasvuga ettevõtja põhitähelepanu on suunanud välisturule - neil on ka tõenäoliselt rohkem rahvusvahelisi kliente kui keskmise või aeglase kasvuga ettevõtetes. Rahvusvaheline äri eeldab globaalse majanduse mõistmist ja suhete arendamist - kiire kasvuga ettevõtjad on enamjaolt kõrgharidusega, mitmed neist ka kraadiõppe läbinud. Mõeldes Eesti väiksusele, on rahvusvahelise äri ülesehitamine sisuliselt ainus kasvumootor.
Kolmas kriteerium. Enamik kiire kasvuga ettevõtjatest on partnerlussuhetes, aeglase kasvuga ettevõtjad enamjaolt üksikomanikud. Kas võib spekuleerida, et partnerlussuhe ehk koostöö tagab edu keerulises rahvusvahelises konkurentsis?
Mida sellest kõigest järeldada? Üles kerkib kaks olulist märksõna. Esmalt peaks riik mõtlema sisulisele rahvusvahelisele ettevõtja haridusele - kas meie väikese riigi haridussüsteem pakub võimalust olla edukas rahvusvahelises konkurentsis; kas ettevõtja kui hariduse sihtgrupp on üldse eraldi esil?
Teiseks, nii nagu uuringu tulemused ka kinnitasid, ei pelga kiire kasvuga ettevõtjad läbikukkumist ja võtavad rohkem riske - kõike ei ole võimalik ette näha, palju tuleb läbi proovida.
Kas meie ettevõtjate tugistruktuurid, sealhulgas toetused, soodustavad koostööd ning riskivõtmist?
Autor: Tarmo Toiger