Mitte kunagi ei maksa karta garaaži minemist

Möödunud nädalavahetusel tuli sadakond vabatahtlikku oma raha eest kokku ning arendas idufirmade loomise paarispäevakul Garage48 kahe ööpäevaga ideest teenuseks 14 ideed. Lisaks võitjaks tulnud järjekorramõõtjale Qminder hindas žüriiliige ambitsioonikaks ja rahvusvaheliselt läbimurdvaks auhinnatud ehk pea pooled ideedest. Ehk on nende seas järgmine Skype?

Pärast kevadist idufirmade genereerimist palju kritiseeritud ja diskuteeritud ettevõtmise mõtte üle arutleti ka möödunud nädalal - on see pelk lõbu või reaalne ettevõtlust soosiv koosviibimine.

Olen selle end alles otsiva ettevõtmise pooldaja. Mulle sümpatiseerib võistlusel välja käidud ideedest ehk enamgi kontaktivõrk ja inimeste suhtlema panemine, mida paarispäevak soosib. Erinevate, tihti elus muidu üldse mitte kokku puutuvate inimeste kokkutoomine ja nende vahel sidemete loomine tundub tulevasi ja võimalikke ärisid lootes-oodates hea mõte. Kui sealt sünnib mõni töötav idee, on see lisaväärtus.

Kui seal pureda võetud pähklist ei saagi töötavat asja, mis paljude seniste võistluste ideedega juhtunud on, saab vähemalt sotsiaalvõrgu. Nähtus, mida üha enam ka Eestis hinnatakse - kui tahad läbi lüüa, ei piisa ainult enda tahtmisest ja soovidest, tuleb lobistada ning suhteid tugevdada-kinnistada.

Ma ei väida, et see on ainus viis, kuid see on üks võimalikest. Seda kasutamata jättes, kuna idealistist eestlasele tundub, et kui kõik ettevõetu ei õnnestu, polegi mõtet ette võtta, on kuidagi äärmuslik. Riskimata ei ole võimalik läbimurret saavutada. Ei tasu karta midagi uut teha, ka Noa laeva ehitasid amatöörid. Ja Titanicu professionaalid. Garage48-le seda pooleldi muinasjutul põhinevat näidet üle kandes meenub lastehoidjate andmebaas lastehoid.net, mida riik hulga raha eest luua ei saanud, et aktiivsed inimesed võistlusel tegid ära.

Tõsi, garaaživõistlusel on ka arenguruumi. Näiteks, kuidas teha nii, et sünnifaasi kiirele arengule järgneks ka eduloo arendamine. Ehk kuidas hoida paariks päevaks kokku tulnud tiimi kas koos või aidata tiimil edasi minna ka juhul, kui nädalavahetuse huvilistest ind kaduma kipub. See võib tähendada teistsuguseid inimesi - käivitajate asemel edasiviijaid - kindlasti aga teistsuguseid motivaatoreid tegijaile-kollektiivile.

Idufirmandus on hea ettevõtlikkuse illustreerija - igaühel on võimalus, vaja on ideed, tahtmist ja plaanimist. Alati ei õnnestu, teinekord jällegi õnnestub - nagu ka ettevõtetel. Kas päris firmade pankrotist peaks kõrva taha panema mõtte, et ei tasugi teha, või siis õppida hoopis nende vigadest?