Varamu andmetest on saanud varandus

Väinu Rozental 04. september 2011, 14:05

Eesmärk ei ole ainult teaduse tegemine, oluline on, et kogutud andmed ka konkreetse inimeseni jõuaksid, põhjendas Geenivaramu teabejuht Annely Allik, miks nad võtavad ühendust 2000 geenidoonoriga.

Täna 9 aastat tagasi ehk 4.09.2002 avas Tartus uksed Eesti Geenivaramu laborikompleks. Esimene koeproov võeti vastu sama aasta 7. oktoobril. Koeproovide kogumine katkestati 29.09.2004, kui senine rahastaja, erainvestoreid koondav AS EGeen loobus projektis osalemisest, ja taas hakati koeproove võtma 2007. aasta veebruarist.

Selle aasta märtsis lõpetas TÜ Eesti Geenivaramu üle-eestilise andmekogumise, sest esialgne plaan 50 000 proovi sai täis. Küll aga sai ja saab praegugi Geenivaramuga liituda Tartus ja Tallinnas. Eesti Geenivaramu kodulehe andmeil on praegu andmebaasis 51 515 doonorit.

Annely Alliku sõnul hakkavad nad tegema esimesi samme, et kogutud info ka konkreetse geenidoonorini jõuaks. Geenivaramu andmebaasis olevatest doonoritest on valitud välja esimesed 2000. Valik tehti printsiibil, et valimis oleks võrdselt naisi ja mehi ning et esindatud oleksid kõikide maakondade inimesed. Väljavalitutele saadetakse lähipäevil kiri, mis kutsub neid Tallinna või Tartusse, et saada ja anda tagasisidet. „Kutsututele tehakse väga põhjalik vereanalüüs, mis muidu maksab umbes 100 eurot ja mida reeglina perearstid ei raatsi teha lasta,“ lisas Allik.

Geenivaramusse kogutud eestimaalaste DNA ja küsimustikuandmeid on hakatud üha rohkem kasutama teadustöös eesmärgiga rakendada saadud tulemusi rahva tervise parandamiseks. Eesti Geenivaramu teadlased on olnud autorite hulgas ligi 50 teadusartikli puhul, millest kümmekond on jõudnud ka maailma juhtivamatesse teadusajakirjadesse.

iimati, sellel nädalal avaldas mainekas teadusajakiri Nature uurimuse, mille avastas Lausanne´i ülikoolis tegutsev rahvusvaheline töörühm, kuhu kuuluvad ka TÜ Eesti Geenivaramu, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning TÜ kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse teadlased. Rahvusvaheline töörühm on avastanud inimese 16. kromosoomil väikese fragmendi, mis mängib olulist rolli inimese kehakaalu reguleerimisel, põhjustades kas üle- või alakaalulisust.

Annely Allik ütles, et kui aastani 2010 oli Geenivaramu peamine tegevus proovide võtmine, siis nüüd on nad järjest enam hakanud teadlastele andmeid teadustööde jaoks väljastama. „Meie populatsioonipõhisel andmepangal on väga suur väärtus teadustöö tegemiseks. Need andmed on ju kogutud ühesuguse protokolli järgi ja võrdlemisi lühikese aja jooksul,“ rõhutas Allik. „Andmekogu väärtus annab meile ka võimaluse teha maailma tippudega koostööd. See kogemus, mis läbi nende koostööprojektide Eestisse tuleb, on tegelikult veel omakorda väga väärtuslik.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing