Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea akustika loomiseks tuleb pingutada
Moodsas Eesti arhitektuuris võib kahjuks väga harva täheldada arhitektuurse teostuse täiendamist tänapäevaste ja mugavate akustiliste lahendustega.
Selle taga on tihti teadmatus, rohkem pööratakse tähelepanu lagede välimusele kui akustilistele omadustele, samuti kasutatakse ehitajate survel kõige odavamaid lahendusi.
Lõpptulemus pole kiita, sest ebamugava akustikaga keskkond tekitab närvilisust ja soovi ruumidest võimalikult kiiresti lahkuda. Seda võib täheldada näiteks ostukeskustes ja koolides.
Pikka aega talutaval järelkajal on negatiivne mõju: see toob kaasa stressitaseme suurenemise, kuulmise nõrgenemise, tähelepanu hajumise ja tööviljakuse vähenemise.
Siiski luuakse Eestis jätkuvalt tasakaalustamata akustikaga keskkondi, kuigi saadaval on lai valik funktsionaalseid ja esteetilisi akustilisi viimistlusmaterjale.
Kui mõne aasta eest pidid arhitektid või projekteerijaid tegema valiku väikse helineelduvusega siledate materjalide ja suure helineelduvusega perforeeritud materjalide vahel, siis tänapäevaseid akustilisi ripplagesid iseloomustab nii hea heliisolatsioon kui ka suur helineelduvus ja seda sageli soovitud sileda pealispinna korral.
Hea akustikaga ruumis toimub suhtlemine üpris vaikselt, sest inimestel pole vaja pingutada, et end kuuldavaks teha.
Eestis on üks hea akustika näide Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone Akadeemia teel. Seal on kasutatud plaati AMF Thermofon. Sisekujundusprojekti koostades pöörati erilist tähelepanu just ripplagedele ja akustikale.
Suurtes auditooriumides võib valesti valitud laematerjal muuta loengupidamise pea võimatuks, eriti kehv on tagumistes ridades istujate olukord.
Hea kuuldavuse eeltingimus on korrektne helijaotus ruumis ning heli ülekanne kõnelejalt kuulajatele. Helineelduvuse ja järelkaja pikkuse reguleerimiseks ja heliisolatsiooni tagamiseks kasutatakse akustilisi ripplagesid.
Häirivaid helisid saab vähendada piisavalt suurte helisummutuspindadega. Samas ei tohi ruumi liiga ära summutada, muidu on kõneleja kaugel asuvatele kuulajatele arusaadav üksnes pingutuse korral.
Koosolekuruumis tuleb tagada keskmine või suur helineelduvus, samuti hea heliisolatsioon. Suurtes kontoriruumides tuleb kasutada heli erinevalt neelavaid pindu, lähtudes konkreetsete töötsoonide vajadustest, oluline on hea heliisolatsioon kõrvalruumidest. Samasugused nõuded kehtivad fuajee suhtes.
Auditooriumides tuleb kombineerida heli summutavaid ja peegeldavaid piirkondi, kauplustesse tasub luua heli peegeldavad tsoonid, tagades ühtlasi keskmise või suure helineelduvuse.
Suurtes auditooriumides on rusikareegel paigaldada lektoripoolsesse ruumiossa heli peegeldav ja tagumisse ruumiossa heli neelav materjal. Siiski on iga ruum erinev ja alati tasub konsulteerida spetsialistidega.
Seda võimalust kasutasime keerulise ruumilahendusega Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone ringauditooriumi puhul, kus tuli hea akustika saavutamiseks peale lagede katta õige materjaliga ka seinad.
Autor: Merle Okermann