Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade tulud löögi all, intressid kasvamas
LHV Panga juhi Erki Kilu sõnul on pangal üldiselt kaks peamist tululiiki - intressitulu ja teenustasutulu. "Laiemalt maailma pangandussüsteemi vaadates on mõlema tululiigi teenimise mudelid läbimas praegu olulisi muutusi," ütles Kilu.
Mitu panka tunnistas, et euro kasutuselevõtuga kadus osa tuludest ja viimase kriisi sündmused on näidanud, et kaasata tuleb senisest rohkem hoiuseid. Kilu selgitas, et enamiku pankade laenuportfellid ületavad nende kaasatud hoiuseid oluliselt. Seni hankisid pangad lisaraha teistelt pankadelt laenates või rahaturult.
"Viimaste aastate panganduskriis on aga näidanud, et sellisele finantseerimismudelile ei saa kindel olla ja see on põhjustanud pangandussüsteemis mitmeid probleeme. Seetõttu käib pangandussüsteemis praegu suurem võimenduse mahalaadimine ja tugeva hoiuste baasi loomine," rääkis Kilu.
"Paari aasta perspektiivis hakkab seetõttu suurenema konkurents hoiuste turul ja see toob kaasa hoiuste intresside tõusu. Kui hoiuste intressid tõusevad, peavad tõusma ka laenuintressid," pakkus Kilu. "Teiselt poolt tekitab võimenduse mahalaadimine olukorra, kus pankade laenuportfellide mahud vähenevad, tulud vähenevad ja pangad peavad hakkama vähendama oma tegevuskulusid."
Muutuste tuules. Sampo Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on päris paljud pangad juba tegevusstrateegiaid ja tegutsemispõhimõtteid muutmas või muutnud. Märksõnadeks on nii spetsialiseerumine, keskendumine valitud klientidele kui ka iseteeninduslike kanalite arendamine ja vähekasutavate toodete-teenuste lõpetamine. "Eestis oleme näinud nii muutumist investeerimispangast tavapangaks, kontsentreerumist vaid suurettevõtete teenindamisele, kuid ka oma tegevuse koomaletõmbamist ja lahkumist välisturgudelt," täpsustas ta.
"Esmaspäeval (29.08 - toim) avaldatud Nordea Banki teade 2000 inimese koondamisest näitab, et need teemad ei ole aktuaalsed enam mitte USAs või Lääne-Euroopas, vaid hakkavad läbi Põhjamaade pankade jõudma juba ka meieni," ütles Kilu.
"Kui tulud on surve all, on ka põhjust keskenduda kulude kokkutõmbamisele ning eks sellesuunalisi signaale on nii Skandinaavia kui ka teised Euroopa suurpangad lähipäevil juba saatnud," viitas Rehe konkurendi kärpekavadele, ehkki Eestit see Nordea enda andmetel praegu ei puuduta.
SEB tõmbas kulusid koomale. "Kulude vähendamine on üks võimalus tulude suurendamiseks ja seetõttu ei ole kulude teema ettevõtluses kunagi laualt maas," kommenteeris teemat SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit. Ta lisas, et SEB vähendas hiljuti kulusid väikeste ja keskmiste ettevõtete krediidiprotsessi optimeerimisega.
Kilu sõnul on viimastel aastatel suurenenud surve pankade teenustasutulude teenimise võimekusele. Ta avaldas arvamust, et teenustasutulusid pole võimalik pankades enam suurendada. Seetõttu püüavad pangad tema sõnul suurendada intressitulusid. "Sellist aega, kus neli aastat tagasi sai pangast eluasemelaenu praktiliselt olematu intressimarginaaliga, ei ole enam tagasi tulnud ega tulegi," kommenteeris ta.
Praeguses konkurentsisituatsioonis on raske ette kujutada teenustasude hinnatõusu, edastas Swedbank.