Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    S&P ähvardab Euroopat Kreeka reitinguga

    Hoiatusega anda eurovõlakirjadele ülimadal reiting summutas S&P võlakirjade pooldajate lootusi langetada nende abil võlakriisis riikide intressimäärasid. Ühtlasi viiks nn ühe mõõduga löömine alla ka praegu tipptasemel olevad Saksamaa ja Prantsusmaa reitingud. "Kui meil on eurovõlakiri, millest Saksamaa garanteerib 27 protsenti, Prantsusmaa 20 ja Kreeka 2 protsenti, siis oleks eurovõlakirja reiting tasemel CC, mis vastab Kreeka krediidivõimele," ütles S&P Euroopa osakonna juht Moritz Krämer nädalavahetusel Alpbachis toimunud Euroopa foorumil. Seda juhul, kui võlakirju garanteeriks riigid üheskoos ja mitte iga liikmesriik üksikuna. Krämeri ettepanek viimase vältimiseks oleks võlakirjade teistmoodi struktureerimine, kuid ta toonitas samas, et S&P ei pea selle üle praegu Euroopa Liiduga läbirääkimisi. "Ei ole meie ülesanne struktureerimise või nõustamisega aidata."
    Eurovõlakirjade poolt ja vastu. Diskussioon eurotsooni ühiste võlakirjade üle, mida hakkaks välja andma veel asutamata Eurooopa võlaagentuur, on kestnud pikalt ning ühtset seisukohta siin ei ole. Mõne eksperdi hinnangul oleks eurovõlakirjad ainus viis päästa kriisiriigid pankrotist ning eurotsoon kokkuvarisemisest. Saksa kantsler Angela Merkel on eurovõlakirjade vastu ja põhjendab seda sellega, et need ei aitaks parandada eelarvedistsipliini. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on öelnud, et riigid, mis elasid üle oma võimete siiani, teeksid seda ka edasi. Ühtlasi tähendaks Saksamaale see intressimäärade tõusu 2,3 protsendipunkti võrra ehk siis lisakulusid 47 miljardit eurot aastas. Samas, eurotsooni lagunemine läheks Saksamaale veelgi kallimaks, ütlevad võlakirjade pooldajad.
    Ka S&P on algusest peale olnud ühiste võlakirjade suhtes kriitiline. Eurovõlakirjade eelduseks peaks olema Euroopa tugevam poliitiline ja majanduslik integratsioon, on öelnud agentuuri Saksa juht Torsten Hinrichs.
    Eurovõlakirjadele on väljendanud oma poolehoidu Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, samuti euroliidu rahandusvolinik Olli Rehn. Nende ettepanek on luua kriisiriikidele motivatsioonisüsteem karmi eelarvepoliitika täitmise eest. Itaalia on eurovõlakirjade poolt, kuna see ühtlustaks kõigi eurotsooni riikide intressitasemed ja päästaks kriisiriigid finantsturgude meelevallast. Eurovõlakirjade poolt on ka Kreeka.
    Mitmed Euroopa poliitikud pakuvad võlakriisi lahendusele ühiste riigivõlakirjade asemel ühtse majandusvalitsuse loomist koos vastavate piirangutega. Kõigile eurotsooni riikidele tuleks kehtestada võlapiir, millest üleastumisele järgneksid karmid sanktsioonid. "Riigid, mis ei suuda kinni pidada eelarvedistsipliini reeglitest, tuleb üles anda Euroopa Kohtule," nõuab näiteks Saksa konservatiivist Bundestagi saadik Volker Kauder ajalehe Rheinische Post vahendusel.
    Saksa juhtiv majandusekspert Wolfgang Franz hoiatab, et ei maksa aega raisata Euroopa Liidu lepingute muutmisega. "Praegu ei tuleks luua uusi institutsioone, vaid tagada soliidne finantspoliitika," ütles Franz. "Miski ei räägi Euroopa Ühendriikide vastu. Aga tee selleni on pikk ja vaevaline, samal ajal kui stabiilsete avalike finantside tagamine ei kannata enam oodata."
    Maailmapank ennustab musta sügist. Maailmamajandus libiseb sel sügisel uude ohutsooni, hoiatas Maailmapanga president Robert Zoellick Hiinas tuleviku teemadele pühandatud konverentsi avades. "Euroopa finantskriisist on saanud riikide võlakriis, millel on tõsised mõjud rahaliidule, pankadele ja üksikute riikide konkurentsivõimele," ütles ta. USA omakorda peab Zoellicki arvates tõsiselt tegelama oma võlaprobleemidega, väljaminekutega ning erasektori maksureformiga, aga ka ummikussejooksnud kaubanduspoliitikaga. Otsused, mida langetatakse Euroopas, USAs ja Hiinas, mõjutavad kõiki. Poliitikud ei tohi mõelda lühiajaliselt, vaid langetama keskmise ja pikaajalise mõjuga otsuseid kasvu- ja innovatsioonimootorite käivitamiseks.
    Kõrged toiduainehinnad ja tooraineturgude ebakindlus ähvardavad maailma vaeseimaid riike. Hiina jääb küll edasi üheks globaalset kasvu vedavaks mootoriks, tingimusel, et Peking suudab vastata ka järgmiste aastakümnete väljakutsetele, lisas Zoellick. Vähem tuleks rõhuda välisinvesteeringutele ja ekspordile ning rohkem sisetarbimisele. Järgneva 15 kuni 20 aastaga võib Hiina tõusta kõrge sissetulekuga riikide hulka, kui järgitakse õiget strateegiat, rõhutas Zoellick.
    Autor: Katri Soe-Surén
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Panku tüssanud tippjuht peabki 15 miljonit eurot välja maksma
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.