Häbene Eesti, sinu lapsed nälgivad!

Eesmärk peab olema nulltolerants ehk et kõik kasvavad lapsed saaksid piisavalt ja mitmekülgset toitu. Näljas olek vähendab ka õppimistulemusi.

Eelmisel reedel avaldas Tervise Arengu Instituut oma tulemused 2010. aasta küsitlusest, mille järgi 16% kooliealistest lastest läheb magama tühja kõhuga - see on iga kuues laps! Paljudele õpilastele on kooli pakutud soe söök ainus, mille nad üldse ööpäevas saavad. Instituudi uurija Katrin Aasvee sõnul näitab uuringu tulemus selgesti vaesuse kasvu Eestis.

Aastal 2006 näitas sama uuring, et tühja kõhuga magamaminejaid oli 11%. Uus uuring tähendab siis peaaegu 50% tõusu nälgijate teismeliste hulgas ja seda ainult nelja aasta jooksul. Loomulikult on suurimaks süüdlaseks majandussurutis ja sellega kaasnenud tööpuudus ja sissetulekute vähenemine, aga sellest veel ei piisa valitsusele musta valgeks pesemiseks; sotsiaalkaitsepoliitika on täielikult ebaõnnestunud, läbikukkunud. Isegi 1% näljas olevaid teismelisi on liiga palju.

Eestis peaks olema nulltolerants teismeliste nälgimise suhtes. Eesti pole ju mingi Põhja-Korea, vaid euroliidu suhteliselt rikas, tsiviliseeritud riik, kes soovib heaoluühiskonda üles ehitada. Võiks vähemalt alustada ju sellest, et keegi ei nälgiks, vähemalt mitte kooliealised kasvavad lapsed, kes on Eesti tulevik.

Kuna Eesti pole veel jõudnud ega jõua arvatavasti ka nii pea lähitulevikus viie rikkaima riigi hulka - lubagu valitsus või parteid mida iganes - siis tuleb probleemi hakata lahendama nüüd ja praegu, et tagada igale koolilapsele tervislik, piisava kalorisisaldusega tasakaalustatud toit. Küsimus ei saa olla rahas, sest raha Eestil jätkub, küsimus on hoopis prioriteetides.

Olen seda meelt, et kõige lihtsam, kiirem ja parem lahendus antud probleemile oleks see, et koolid hakkaksid pakkuma hommikuputru koos saia ja leivaga, singi ja juustuviilu ning joogiga (piim/mahl). See tähendaks, et toiduabi jõuaks kõige paremini ja täpsemini abivajajateni ning ei läheks näiteks vanemate kurgust alla. See hommikusöök võiks olla kas tasuline või tasuta, aga kui tasuline, siis selle eest võiksid vaeste abivajajate puhul maksta sotsiaalhooleosakonnad igas vallas/linnas. Soome koolides on juba pikemat aega pakutud tasulist või tasuta hommikusööki, sõltuvalt kohalikust omavalitsusest.

Hommikusöögi poolt räägib ka asjaolu, et see lisab uuringute järgi kognitiivset tegevust, nagu näiteks mälu, parandab koolihindeid ning vähendab ka koolist väljakukkumist. 

Lisaabina võiks jagada toiduabi vajavatele väikeseid toidukotte koolipäeva lõppedes.

Praegu on riigi toetus koolilõunale 78 senti ning uue seaduseelnõu kohaselt tõuseks see osa ühe euroni. Sellest võiks ka eraldada mingi osa hommikupudrule või suurendada riigipoolne toetus näiteks 1,20 euroni - Eesti majandus kasvab tänavu 7% - sellest ja sellelt tulenevast kasvavast maksude laekumisest jätkub, et vaeste perede nälgivad koolilapsed saaksid kõhu täis süüa. Seaduseelnõu teine lugemine toimub hiljem sel sügisel.

Linnad võiksid maksta veel oma eelarvest juurde, näiteks kuna Tallinna linn maksab riigi toetusele veel 37 senti juurde, oleks koolilõuna maksumus Tallinnas hetkel 1,15 eurot. Viimsi vallas on koolilõuna maksumus 1,38 eurot.

Pakun järgmist kulude jaotust hommikusöögi korraldamiseks:40% sotsiaalministeerium30% vallad20% haridusministeerium10% ettevõtted (nt, Tere, Valio, Premia Foods, Raisio, Rakvere Lihakombinaat, Võro Kommerts, Leibur, Fazer Pagarid, Tallegg jne.). Need firmad võiksid pakkuda oma tooteid enam-vähem omahinnaga. Nendele võiks isegi erandkorras, vastutasuna lubada väikse reklaami tegemine koolides.

Lisaks peaks Eestil olema võimalus ja õigus saada toiduabi ka Euroopa Liidust, valitsusel tuleb vaid küsida. See uuring on ju hea ja ilmne alus toiduabi taotlemiseks.

Loomulikult tuleks veel majanduslike probleemidega siplevatele perekondadele selgeks teha, kust ja kuidas, mille alusel toiduabi võiks taotleda. Sotsiaaltöötajate kohustus peaks olema abivajavad pered ja lapsed üles leida.

Arvan, et probleem on nii äge, et siin on vaja ka teisi arvamusi. Alustan selle artikliga dialoogi. Olge lahked ja kommenteerige. Torkisin võib-olla herilaspesa. Seda näeme varsti.

Loodan, et see teave jõuab ka otsustajateni Toompeal ja ministeeriumites ning ka "mõjuagentideni" Kadriorus.

Aga ikkagi jään oma arvamuse juurde, et midagi peaksid valitsus ja omavalitsused tegema selle probleemi lahendamiseks: nii sotsiaal- kui ka haridusministeerium ja valdade sotsiaalametid. Varsti saavad sotsiaaltöötajad ju elektriautod, nendega on mõnus, vaikne ja keskkonnasäästlik viis toiduabi abivajajateni toimetada või vähemalt abivajajate juurde sõita.

Arvan, et valitsus saaks rakendada meetmeid probleemi lahendamiseks juba novembri alguses, kui vaid head tahet on piisavalt. Seaduseelnõu teine lugemine toimub ju sel sügisel, veel jõuaks koolilõuna toetust kasvatada. Vallad võiksid ka iseseisvalt tegutseda riigist sõltumatult - ei usu, et selle uuringu tulemus oleks valdade ja linnade sotsiaaltöötajatele üllatus, info lihtsalt ei ole läinud edasi otsustajateni.

PS Paneb imestama, et 2010. aasta talvel tehtud uuringu tulemused avaldatakse septembris 2011. Äkki kevadised parlamendi- ja eelmisel nädalal toimunud presidendivalimised on venitanud tulemuste avaldamist? Mine sa tea, aga see oleks vähemalt loogiline seletus hilinenud, kehvade tulemuste avaldamisele.

Autor: Jussi Hieta aka Somm Tallinnast