Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Instituut: uudis nälgivatest koolilastest on liialdatud ja eksitav

Kaisa Gabral 05. september 2011, 14:34

Nädalavahetusel nii Eesti kui välisriikide meedias levinud uudis nälga kannatavatest koolilastest on liialdatud ning uuringutulemust on refereeringute käigus esialgsest oluliselt erinevalt tõlgendatud.

Tervise Arengu Instituut ei ole kunagi uurinud õpilaste näljaprobleemi. ”Uuring, kust see küsimus pärineb, on 2009/2010. õppeaastal läbi viidud rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, kus osales 40 riiki,” selgitas uuringu eestipoolne koordinaator Katrin Aasvee. “Erinevate tervisekäitumist ja lapse tausta puudutavate küsimuste kõrval oli uuringus ka küsimus “Mõned lapsed lähevad kooli või magama tühja kõhuga, sest neil ei ole kodus piisavalt süüa. Kui sageli juhtub seda Sinuga?” ning lastele anti vastamiseks neli vastusevarianti: “alati”, “sageli”, “mõnikord”, “mitte kunagi”.”

Uuringus osalenud 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vastas 84,3% “mitte kunagi”, 13,4% “mõnikord”, 1,5% “sageli” ja 0,7% ”alati”. “Selle alusel ei saa me öelda kui palju on meil lapsi, kes on otseselt näljas. ”Mõnikord” tähendab, et see võis juhtuda ka vaid korra-kaks, kuid miks see juhtus, sellele uuring vastust ei anna,” lausus Aasvee. “Tähendust võivad omada vastusevariandid “sageli” ja “alati”, nii oli vastanud meie poolt küsitletud 4224 õpilastest 92.”

Samuti tuleb juurde lisada, et kuigi eelmise, 2005/2006 aasta uuringuga võrreldes kasvas laste hulk, kes vastasid ”mõnikord”, “sageli” ja “alati” (11,1%-lt 15,7%-le) , oli 2001/2002 selliste laste arv veelgi suurem (18,8%).

“Laste antavad vastused on subjektiivsed ning ei ole alati seotud vaesusega. Mittesöömise põhjuseks võib olla soov kaalu langetada, keerulised peresuhted kuni võimaluseni, et laps ei viitsinud süüa. Sellest tingituna ei esitata rahvusvahelises raportis selle küsimuse puhul ka võrdlust riikide kaupa,” selgitas uuringu koordinaator Katrin Aasvee. ”Aga arvestades, et küsitlus toimus kriisiaastail, on saadav info sotsiaalse ebavõrdsuse uurimiseks oluline ja see küsimus vajaks edaspidi põhjalikumat  uurimist.” 

Kooliõpilaste Tervisekäitumise Uuringu (Health Behaviour in School-aged Children ehk HBSC study) tabelitega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.


 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing