Uuring: kõrge krediidiriskiga firmasid vähem kui enne masu

„Nüüd on iga seitsmes firma krediidiriskiga, mis on täiesti normaalne tulemus,“ kommenteeris Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ning selgitas, et enne masu oli krediidiriskiga ettevõtteid isegi rohkem kui praegu ja seda seetõttu, et siis käis üks suur finantspidu. Praegu aga on krediidiasutused konservatiivsemad ja nõrgematele lihtsalt krediiti ei anta ning nõrgemad ei saa sellisel juhul ka võlgu jääda. Jäger lisas, et praegusest tasemest enam väga palju vähem kõrge krediidiriskiga ettevõtteid olla ei saagi, sest paratamatult jääb alati teatud osa ettevõtetest riskantsemateks võrreldes teistega.

Suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäid siiski majutus ja toitlustus ning ehitussektor, kus riskantseid ettevõtteid on vastavalt 28% ja 21%. Samas on nende sektorite riskantsus võrreldes aastataguse seisuga oluliselt vähenenud. „Enne kui tööga hõivatus ja palgad ei kasva, võivad need valdkonnad jääda kiratsema,“ kommenteeris Jäger.

Samas on siseturul tegutsevatel ettevõtetel Krediidiinfo asedirektori sõnul praegu head võimalused, kui nad veidi riskida julgevad ning end agaralt turundavad. „Riskijulgeid ettevõtteid on Eestis vähemaks jäänud,“ lisas ta.

Riigi võlglaste ehk maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenes aastaga ligi 18%. Äripartneritele võlgu olevate ehk maksehäiretega ettevõtte arv vähenes 11%.  Veel aasta tagasi kasvasid mõlemad näitajad hoogsalt - maksuvõlgadega ettevõtete arv 12% ja maksehäiretega ettevõtete arv 25%.

Kõige keerulisem on võlaringist väljuda keskmise suurusega ettevõtete sektoril, kus maksehäiretega ettevõtete arv vähenes aastaga vaid 4% ning maksuvõlgadega ettevõtete arv isegi kasvas 8%. Võrdluseks võib tuua suurettevõtete vastavad näitajad (-62%) ja (-33%).

„Majanduslanguse alguses said suurima löögi keskmise suurusega ettevõtted ja ka nüüd tulevad just keskmise suurusega ettevõtted kriisist viimasena välja,“ kommenteeris Jäger.

Kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (55 334) maksehäirete summa kokku moodustas 118 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise perioodiga 10%. Maksuvõlgade summa kasvas vaatamata riigivõlglastest ettevõtete arvu vähenemisele ligi 4%, jõudes 101 miljoni euro tasemele.

Nii maksuvõlgade kui ka maksehäiretega ettevõtteid on aastaga jäänud vähemaks kõikides tegevusalades. Ainsaks erandiks on majutuse ja toitlustuse sektor, kus maksehäiretega ettevõtete arv kasvas 7%. Arvestades sektori paranenud konjunktuuri, on alust oodata maksekäitumise paranemist lähiajal ka selles tegevusalas.

Eesti ettevõtete krediidirisk ja maksuvõlad ning maksehäired liiguvad paranemise suunas, prognoosis Jäger teisest poolaastast rääkides. Siiski toonitas ta, et kuna Eesti sõltub palju maailma majanduses toimuvast siis seal aset leidvad suured muutused võiksid ka tema praegust prognoosi muuta.

„Masu eraldas terad sõkaldest ja järele jäid tugevaimad. Raskused läbi elanud ettevõtted on alati väga tugevad,“ rääkis Jäger ning tsiteeris Indrek Neivelti, kes on öelnud, et kui peaks valima, kellele laenu anda, siis ta annaks laenu ettevõtetele, kes on raskused üle elanud.

Krediidiinfo AS aitab Eesti ettevõtetel juhtida krediidiriske, vältida rahalisi kaotusi ning teha automaatseid krediidiotsuseid. Krediidiinfo kuulub maailma suurima infoteenuste pakkuja Experian Group ettevõtete hulka, kes tegutseb enam kui 40 riigis üle maailma ning annab tööd 15 500 inimesele. Krediidiinfo teeb ettevõtete maksehäirete ja maksuvõlgade uuringut juba kolmandat aastat.