Fossiilkütuste toetuste kärped toetaks eelarve tasakaalu

Ühiskonda ebamõistlikult koormav taastuvenergia toetussüsteem on paljuski tagajärjeks fossiilsete kütuste toetamisele. Näiteks Rahvusvaheline Energiaagentuur on hinnanud fossiilsete kütuste toetusi globaalselt 300-500 mld USDni, samal ajal makstakse World Energy Outlook 2010 järgi taastuvenergiatoetusi 57 mld USD ulatuses. Milline on olukord meil? Võtsin ette fossiilsetest kütustest elektritootmise subsideerimise Eestis ja tegin rehkenduse, mis ei pretendeeri miljonilisele täpsusele, kuid peaks suurusjärkude mõttes olema korrektne.

Esiteks, tasuta CO2-kvoot. Mullu subsideeriti fossiilseid kütuseid elektritootmises 120 miljoni euro ulatuses (9,8 mln tonni CO2-kvoote keskmise hinnaga 12,28 eurot tonn).

Teiseks, põlevkivi. Elektri tootmiseks kasutati seda ca 15 miljonit tonni. Reguleeritud hind Narva jaamadele on praegu ca 10 K/t, seega ca 150 miljonit eurot. Vaadates toornafta hindu, võiks õlitööstusele müüa kivi ka 20 K/t. Jah, elektri ja õli tootmiseks kasutataval kivil on kütteväärtuse, suuruse jne vahed, kuid pigem on ka 20 K/t pigem odav kui kallis.

Kolmandaks, 2,5 miljonit eurot makstakse ka gaasile tõhusa koostootmise toetuseks.

Seega toetame Eestis fossiilsetest kütustest elektritootmist jämedalt 300 miljoni euro ulatuses (taastuvenergia toetused tänavu ca 52,2 miljonit eurot).

Eelarve tasakaal. 2012. aastal jääb eelarve defitsiiti. See on paratamatu, sest eelmise aasta ühekordne tulubaas (saastekvootide müük) kukub ära ja inflatsioonist lähtuv surve ei võimalda eelarve kulusid massiivselt koomale tõmmata. Samal ajal on elektritootmises hulgi otseseid ja kaudseid toetusi. See võiks olla üks põhjalikumat analüüsi nõudev teemadering, mis aitaks eelarvet konsolideerida. Pealegi on koalitsioonileppes loodusvarade kasutamisest saadavale tulule royalty'te rakendamine kenasti kokku lepitud. Olen veendunud, et vastavad maksud tuleks rakendada. Siis oleks ressursikasutusest saadavad viljad-riskid ühiskonna ja ettevõtjate vahel senisest paremini jagatud.